Kuidas me jälle Portugalis käisime ja mida seekord tähele
panime.
Lennupiletid ostsime TAP (air Portugal http://www.flytap.com/Portugal/en/Homepage
) omad, need on piisavalt soodsad ja elamise rentisime läbi portaali http://www.ownersdirect.co.uk/
ühelt Hollandi mehelt, kellel sealkandis 4 maja. Siit leiab elamist igas suuruses ja iga hinnaga.
ühelt Hollandi mehelt, kellel sealkandis 4 maja. Siit leiab elamist igas suuruses ja iga hinnaga.
Nii hilja ei ole kunagi siinkandis olnud. Aga on väga soe. Ookean on
septembris soe, nüüd oktoobri hakul saab ujuda – vesi täiesti selline Eesti
suvise vee soojusega. TAP ei paku mingit võimalust valida lennukitoitu, selle saadame edukalt tagasi ja sööme enda oma. Lennuki pealt maha saades, on esimene käik kohe Loule
turule.
Siit tuttavalt turult leian sama müüja, kelle käest ka eelnevatel
aastatel olen ostnud. Ta on täitsa alles – musta riietatud pisike naeratav vana
naine. Mees istub kaugemal nurgas ja ma ei ole kuulnud teda kordagi rääkimas (kõik kolm aastat kusjuures)
Pisike käbe naine sebib siia-sinna, seletab – eranditult Portugali keeles –
naeratab ja pakub lastele puuvilju. Mõnede viljade kohta näitab enda peal ja
ütleb midagi, millest järeldan, et need on tema aiast. Enamjaolt on tema aiast
viinamarjad ja mahlaapelsinid. Üsna kiirelt jäävad Portugali keelsed puuvilja nimed meelde: melao, manga, laranja, figo... Müüja pakib kõik minu ostud kottidesse ja lisab sinna
pealekauba ühte-teist. Kirjutab hinnad järjest paberriba peale üles. Todos?
(tähendab Portugali keeles – kõik). Todos jah! Siis arvestab käbedalt kokku ja
2 suurt kotitäit valminud vilju tuleb meiega kohalikku kodu otsima. Otsime üles
veel ühe poe ja vaatame sealt, mida
turult ei leidnud. Puuvilja kilohinnad on 50 sendi ja 3 euro vahel. Apelsinid
on suuremad 2kg 1 eur. Ja siis leiab teedelt 3kg 1eur ja 5kg 2eur.
Mis siis sai kotiga koju toodud:
cherimoya ja virsikud
mangod - sellist tüüpi mangode ostmine ei õnnestu Eestis peaaegu kunagi. Ei valmi järgi ja on seest pruunid. Siin aga imeilusad, mahlased, tumekollased. Saan nii pehmeid, mis on täiesti valminud ja neid, mis on veel kõvad. Ütlen kohe ära, et kõvad valmivad kõik nädala jooksul. Seda mangot saab ka ainult turult. Poes on Brasiilia mangod, mis nii head välja ei näe
Apelsinid...mahlased, magusad. Kohalikku apelsini leiab ainult turult
Avokaadosid turult enam ei leia. Ka poes on neid vähe. Veidi kõvad kõik, kuid valmivad ilusti ja on seest väga pehmed ja ilusad
Ka värskeid viigimarju poest eriti ei leia. Arusaadavalt - need lagunevad kohe käest. Turult saan ka nad koos kastikesega, kotis läheksid pudruks. Eestist olen korra värskeid viigimarju ostnud - aga noh, need olid küll täiesti tuimad, maitsetud.
Turg on täis ka kuivataud viigimarju.
Lähemal uurimisel selgub, et need viigimarjad, mis on väga lõhenenud on juba pesaks väikestele ussidele. Appi! Mitu ma neid ära sõin:)?
Aga ilusad punased seest ja maitsevad jumalikult. Söön neid ka eriti palju, kuna ma ei ole viigimarja hooajal kunagi siinkandis olnud.
Rohelisd viinamarjad on ilusti pruunide plekkidega (on pruuni värvi, kuid ei ole pehmeks läinud), mis näitab viinamarja valmimist päikese käes ja viinapuu küljes. Need on väga magusad
Madeira banaanid, sedakorda tunduvad hoopis teistsugustena. Nad on täis igasugu plekke - umbes nii nagu koduaia õunad, erineva suurusega, erineva jämedusega, plekk siin ja seal. Täpiliseks ei lähegi vaid hakkavad lihtsalt pehmeks minema. Valminud banaan on väga hea.
Kohalik valge melon. Esimese korraga saan toore, mis ei ole ilmselgelt veel valmis. Vahepeal tuleb Kristi külla ja märgib, et valged on kõige magusamad. Ostan siis veel korra ja ikka toores. ei oska mina seda valget melonit valida. Rohelised piklikud melonid õnnestuvad palju paremini. On väga magusad ja tumekollane ümmargune melon on ka väga hea.
Suhtun kahtlevalt nektariinidesse Eestis enam hea maitsega nektariine
ei olnud. Kuid siit turult toon kaasa ülimahlased ja maitsvad viljad. Olen
täitsa pahane, et mida siis lõpuks Eestisse tuuakse ja kuskohast. Aga järgmistel
päevadel saan samuti nektariinid, mis ilmselgelt enam seest head ei ole. Maitsevad
nagu Eestis hooaja lõpu imelikud nektariinid. Virsikud aga jäävad mahlaseks ja
suurepäraseks – nii valge kui kollase viljalihaga. Ei saa süteemist küll aru. Kuna
laste lemmikud virsikud ei ole, siis jääme ikka enamjaolt kohaliku viinamarja,
MANGO:), meloni, apelsinimahla ja viigimarjade peale.
Kuna siin poes on üsna ilus ka troopiliste viljade valik, võtan ühe
täiesti tundmatu vilja prooviks. No väga hea, et ainult 3 tükki pakis. Banana
passionfruit/curuba - see on ikka
läbikukkumine. Youtubes on selle vilja kohta väga armas video, naerda saab küll
– vaadake kindlastiJ http://www.youtube.com/watch?v=3a__E1-f0V0
See ei ole võimalik, et üks vili maitseb nagu kilu või mees ütleb, et räim tomatis:). Ja maitsebki. Loodus on ikka taimedes loonud kõik maitsed, pole vaja kalale minnagi...
Järgmistel päevadel suurendan parimate Viljade varusid veelgi ja
viigimarjad saan kätte palju parema kvaliteediga. Ju sel päeval olid lihtsalt
ära seisnud viigimarjad. Uuest satsist ma enam ühtegi ussi ei leia. Lapsed
eriti viigimarju veel ei taha. Kuid peale seda, kui ma laupäevaselt suurturult
toon koju mustad viigimarjad, mis maitsevad nagu mesi ja on seest tumepunased,
siis on ka lapsed vallutatud. Saab ka selgeks, et osad asjad on turul kallimad
kui poes. Osad asjad on odavamad tänaval ilma igasuguse turu ja poeta (mahlaapelsinid).
Ilm on esimesel nädalal vahelduva pilvisusega. Esimesel päeval on
selge pilvitu taevas. Teisel päeval saab ka õhtul ookeanisse ujuma. Siis tuleb
paar vihmast päeva, pool päeva päikest, pool päeva pilvitust. Teise nädala
alguses, kaovad pilved täiesti ja päike jääb meiega, ookean ka.
Ilm on esimesel nädalal vahelduva pilvisusega. Esimesel päeval on
selge pilvitu taevas. Teisel päeval saab ka õhtul ookeanisse ujuma. Siis tuleb
paar vihmast päeva, pool päeva päikest, pool päeva pilvitust. Teise nädala
alguses, kaovad pilved täiesti ja päike jääb meiega, ookean ka.
Portugali jaoks on hooaeg läbi. Septembris saame veel rentida rannas
rannatooli koos päikesevarjuga, järgmisel päeval - oktoobris rannale jalutades,
on vetelpääste kadunud, rannatoolid ja päevavarjud ka. Veel kahe päeva pärast
on ka rannavalve maja (ilus suur puidust hoone) kokku pakitud ja ära viidud.
Istu ja lama kus tahadJ.
Liival on väga hea, sest päike on nagu meil juuni-juuli soojematel päevadel.
Enam ei ole vaja liig intensiivse päikese eest peituda. Ma ei määri endale ega
lastele ühtegi kreemi ega rasva. Oleme nagu oleme.
Minul läheb nina natuke punaseks aga muidu süveneb taas suvine
päevitus, lastel samuti. Oleme palja peaga, kellegi pea ei lähe kuumaks,
kellelgi ei ole päikesest mingit häda. Saab vabalt rannaliivas istuda ja
liivalosse ehitada. Koos lastega saama valmis päris palju. Ujujaid on vähe,
meie olemegi ainukesedJ,
vähemalt osadel päevadel. Jooksjaid näeb rannas küll, jalutajaid ka. Liivalosse
ei ehita keegi, küll aga kõik möödujad naeratavad ja plaksutavad meile...
Vesi on puhas, liiv on ilus, laine toob randa külluslikult mänguasju: erineva värvi ja kujuga teokarpe ja kive... lapsed sellises avaras lahtises kohas, kus saab joosta, keerelda, hõisata,ujuda on ülimalt rahul. Ei ole vaja ühtegi plastikust kühvlit ega labidat, ega ämbrit. Suurte teokarpidega saab kaevata, kätega saab ehitada ja kujusid teha. Mis palju lihtsam on päikese all liivarannas - ei ühtegi korda ei ole vaja lastele öelda, ära jookse, ära puutu äkki läheb katki...midagi ei lähe siin katki - ei liiv, ei rand, ei ookean, ei avarus, ei õhk. Kõik ärad on suletud, kinnise ruumi osad. Neid ei peaks üldse olemas olema.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar