reede, 7. juuni 2013

Tooršokolaad ei ole inimtoit vol 2

Eelmise postituse juures oli kommentaaris küsimus. Hakkasin vastama, kuid vastus sai liiga pikk ja seda ei saanud avaldada kommentaarina. aga tõstame siis uude postitusse. Seda enam, et mul on veel materjali ja lahkame siis seda nii huvitavat teemat...:)
 Table1(refined)
Selles tabelis  on toodud USA elanike SÕLTUVUSLIKE toitude tarbimine - šokolaad on siin sees. 

Sool, alkohol, valge suhkur, aspartaam, coca-cola tualetipuhastajana ja putukamürgina - kõik on poes müügil ja lubatud. Kakao pole erand. Kõigist neist räägitakse kui kahjustavast ja asjaolu, et toorkakao kohta ei ole kliinilisi uuringuid tehtud - USA Vastutustundega Arstide Komitee Esimees MD Neal Barnard ja toortoitumise eestvedajad MD Brian Clement, Victoria Boutenko, Dr. Doug Graham, Frederic  Patenaude, Paul Nissan, Jeremy Safron, Dr. Fred Bisci on märkinud ja välja toonud toorkakao kui erguti ja stimulandi. 
Kas peaks siis vältima rääkimist sellest, mis on meile kahjulik - mis põhjusel. Inimese esmane kohus on hoida enda ja oma laste tervist. Ma ei näe, et ühiskond seda teeks, et riik seda teeks. Kui poes on müügil kõik need tualetipuhastajateks sobivad karastusjoogid. Kõik teavad, et need ei ole head, kuid ikka müüakse, ikka reklaamitakse, ikka sponsoreeritakse. Kahjustavad ained on sponsoriteks lastehaiglatele. Elu iroonia?
Eestlane, kelle ravimisurmad, alkoholisurmad ja narkosurmad on esimestel kohtadel Euroliidus, on nii tagasihoidlik, et sooviks kliinilist tõestust sellele, et tema tervis on ohus? Ja kui oleks kliiniline tõestus, nagu on see juba olemas: suitsu, alkoholi, valge suhkru, gluteeni, liha, piima, aspartaami, enamiku lisaainete, kondijahu, kiirtoidu,  transrasvade jne, jne kohta, mis siis muutuks? Kas me siis ei müüks seda enam poes? Meie poeletid ON LOOKAS kliinilist tõendatud kahjustavate ainete all. Kas me siis oleme need lasteaia ja kooli ja haiglamenüüdest välja heitnud? Oh ei  - me otsime selle vastu ravimi ja toidulisandi ning müüme kahjustavat toitu-jooki koos sellega. Me maksame ravikindlustust ja saame odavama haiglaravi koos selle toiduga. Me ostame lastele seadmeid ja topime need neile ihusse - diabeetikute puhul. Ja inimene ongi rahul... kes see julgeks ometi terve olla:).

Ja võib juua lonksu veini või viina iga päev - see ei olegi kehale probleem. Ka väike kogus šokolaadi pole probleem. Ka iga päev, kuid küsimus on milleks hoida menüüs (eriti igapäevases) sellist ainet, mida inimene puhtal kujul st muutmata kujul ei pea söömisväärseks. Kakaouba puu otsas ei ole söömiskõlbulik, seda on vaja muuta, täiendada teiste ainetega.
Jah - kindlasti on poešokolaadil 100+1 lisaainet, mis ei ole ka head - samas on nad kõik kuumutatud ja seega  kokkuvõttes tühi kalorite mass. Toorel kujul me saame vältida lisaaineid, kuid saame ülitugeva doosi närvimürke. Kui aga tooršokolaadi kuumutada? Rasv ja suhkur on alati halb kombinatsioon - alati. Toores või mitte. On selleks suhkruks mesi, agaav vms. Rasv aeglustab, ummistab ja suhkur jääb veresoontesse seisma.
Šokolaadi tükike ütleme 1,5 cm x 1,5 cm on päevas ohutu kogus. üle selle on sõltuvus. Selle, mis sinu lõhna ja maitsemeelele vastupandamatu tundub võib ühe suutäiega katta. Kui arukust ja teadlikkust on piisavalt, siis üks väike suutäis täidab lihtsalt kõik meeled. Kui  see aga hakkab käima nii - 100 g šokolaadi korraga kumbagi põske, siis hiljem üks kohuke või kaks ühte suutäide, siis veidi aja pärast üks koolajook korraga alla neelata, seejärel veel jäätis korraga - see on liigade liig. Kui päevas on üks väike suutäis - midagi sulle väga meeldivat, siis jah muidugi. Kui päev aga koosnebki väikestest suutäitest, milleks on erineva töötlusega looduslikku ainet enam mittemeenutav toit, siis see ei ole enam ohutu ning kaugeltki mitte tervislik.
Hallutsinogeen on olenevalt kaalust 12-40 uba. Tühja kõhu peale veel vähem. Laps saab tooršokolaadist - 2 väikesest tükist kindalt üledoosi. Iseasi kas seda märgatakse või tahetakse märgata. Mina olen seda oma laste puhul täheldanud. Võibolla on elus hetki, kus natuke ergutust on vaja - pikal sõidul, pikal teekonnal, suure koormuse korral. Kuid täna - ajal kui pood on erguteid täis, siis seda peetakse tavaliseks. Enamik lapsi on paadunud toidunarkomaanid koolajookide, suhkru, värvainete, liigrasvade koorma all. Me ei teagi enam normaalsete neerupealsega elu. Terapeutide ja psühhiaatrite vastuvõtud on täis probleemidega lapsi, noori, täiskasvanuid - enamjagu tuleb sealt tabletiretseptiga tagasi. Arst ei suuda ühiskonna voolu vastu tegutseda ja inimesele on raske sellest ringist välja murda.
See on sõltuvuse appikarje, kui hakatakse otsima sobivat kogust. Kuid väike suutäis maitset on alati ma arvan, et ohutu. Kui tegemist ei ole raske allergia vms. Kui alkohoolik jätab joomise maha, siis kõik peavad iseenesestmõistetavaks, et ta ei võta alkoholi tilkagi - kuna sõltuvus on niivõrd võimas, et pits võib alati taas ämbriks paisuda. 
Šokolaadisõltlasel on raske olnud oma toodet kaitsta, on ju tavapoe tahvlis koositsosade real nii ilmselgelt palju võõraineid. Nüüd ometi sai hiljaaegu taasluua idüllilise legendi tervislikust tooršokolaadist. Kas saaks nüüd kergemini hingata? Mitte kauaksJ. Nagu alati – võiks siia lisada.
Lühidalt - kui ma olen aias ja söön puhtalt rohelise puulehe - siis ma sööngi teda paar tükki. Tema maitse on tugev, kuid mitte ebameeldiv. Kuid see ei kutsu ka suuremat kogust sööma. Kui ma võtaksin kakaopuult vilja ja lutsutaksin ära selle magusa valge vahu, siis ülejäägi ma sülitaks välja. Sest see on ebameeldiv. Miks siis inimene üldse peaks iga päev ikka natuke sööma šokolaadi? Ja üritama ikka kummi pikemaks venitada:) st kogust suurendada mingi müstilise kasulikkusega. Kasulikust ei olegi vaja otsida. Kui meeldib kakao lõhn-maitse, siis mõnest grammist piisab. Ma võin öelda oma kogemuse - sõin ju tooršokolaadi vahel iga päev. Kuid, kui ma hakkasin sööma enamjaolt toitu, mida looduses leidub ja mida inimese jaoks ei ole vaja muuta - siis suure vaheaja järel on kohe väga selgelt toorkakao ergutav, kiirelt toimiv stimulatsioon koheselt tunda. 
Loomulikult on alati asi koguses. Inimese kogus on inimtoit - toit, mida ei ole vaja muuta, töödelda tundmatuseni originaalist. Kui põlisrahvas kasutas seda riitustel hallutsinogeenina - siis miks meie seda promome kui tervistavat mõnuainet. 
Võib ka öelda niipidi - šokolaadi kasulikkus või tervislikkus inimorganismile ei ole millegiga tõendatud - mitte ühegi kliinilise uuringuga. Küll on paljude uuringutega tõendatud, et puuvili ja aedvili on haigusi ennetav, tervendav, tervist hoidev toit. Küll on tõendatud, et terviktoit st lõhustamata muutmata taimne toit on tervislik igas eluetapis ja ka suurtes kogustes. 
Piima ja liha - mida on ülesreklaamitud aastakümneid - tabab täna üks löök teise järel. Järjest imbuvad välja liialdused, valed väited, haigusi soodustavad kombinatsioonid. Kas need inimesed, kes omal ajal soovitasid kõike seda vältida, tegid valesti? Nüüd, kus Lääne inimene enam loomulikku toitu ei tunne ega tunnusta, on ülekaalus, õnnetu, morn ja haige - kas peaks kaasa elama tootjale? Kes saab müügitulu hoida konkurentsis ainult tootega, mis säilib piisavalt kaua, mida annab pakendada, ja mis nõrga närvisüsteemiga inimest stimuleerib elama kunstlikus keskkonnas. 
Kohvi kohta on ju uuringud tema kahjulikkusest - kohvi ja kakaooa keemiline ülesehitus on üsna sarnane. Ka ergutusained on peaaegu samad. Miks siis kakaod kaitsta. Emotsionaalsel pinnal kardab igaüks kaotada armastust - ja sellest, mis selles elus armastust aitab kunstlikult üleval hoida - sellest hoiame kümne küünega kinni.
Kasutan vahel kakaouba, kakaovõid - kuid igal juhul mitte igapäevaselt ja igal juhul väikeses koguses st püüan järjest pikendada tarbimise vaheaegu ja pikapeale selle üldse menüüst eemaldada... Lastel oleks hea, kui neile seda ei pakuta.
Minu mäletamist mööda - kas ei ole koerte puhul tõendatud, et šokolaad hävitab nende maksa - ma ei ole enam ammu koeraomanik, kuid mul on ähmaselt meeles, mida loomaarst kunagi rääkis. Enamik ravimeid ja toite on meile menüüsse lubatud rotikatsete alusel. Miks mitte vaadata ka koera organismi hävimist. 

Šokolaadi sõltuvusest kirjutab ka Doreen Virtue, PhD oma raamatus "Painav Söögiisu":
Šokolaad on armunäljas inimese jaoks täiuslik antidepressant. Et selles veenduda, piisab kui vaadata, millised heaolutunnet tekitavaid omadusi šokolaadis leidub:
·         Rasvane koostis leevendab tühjuse, turvatunde puudumise või üksindustunnet;
·         Rohked süsivesikud käivitavad heaolutunnet tekitava serotoniini tootmise
·         Šokolaadi lõhnas sisalduv keemiline aine pürasiin käivitab aju mõnukeskuse
·        Šokolaadi tekstuur võib olla kreemjas, kui vajad lohutust, või krõbe, kui oled oma armuelus pettunud
·         Šokolaadis sisalduvad ergutid (PEA, teobromiin, türamiin, kofeiin) virgutavad kiiresti
·         Difenüülamiin toob rahu ja muretuse seisundi
Raske on tunnistada rahuldust mittepakkuvat armuelu, sest koos ülestunnistusega saabub teadmine, et midagi tuleks muuta. Muutused ei ole mitte kellegi jaoks kerged, sest me kardame, et olukord võib senisest hullemaks minna.
Üldjuhul soovivad šokohoolikud, et elu kulgeks nagu romantilises romaanis. Sageli ootavad nad suhetelt liiga palju: punaseid roose, armastuslaule ja luuletusi. Kui nende ootused purunevad, siis tuntakse end petetuna.
Himustame šokolaadi, sest ihkame armumisega kaasnevat imelist tunnet.


Kui halb sul võib üldse olla, kui püüad vabaneda sõltuvustest, mis on sind saatnud aastaid või aastakümneid? Kui paljuga oled valmis silmitsi seisma? Kui palju ületama? Raamatu Shantaram autor on endine vang ja narkomaan ja oma raamatus kirjeldab ta üsna täpselt protsesse, mida tuleb inimestel läbi käia. Milline on ühe inimese 3 kuulise narkootikumi kuurist väljatulek ja kuivõrd suure raskusega inimene toime tuleb. Raske periood vajab teadlikust. Seda teadlikust, mis hoiab sind käesolevas hetkes ja ei hirmuta sind mingi tabletini, superfoodini, teise ergutini – üleminekusümptomid võivad olla hirmutavad. Millega oled valmis silmitsi seisma sina, kui pika perioodi puhastus algab? Leiad sa omale tähelepaneliku ja aruka toetaja, leiad sa kuskilt julgustaja? Kui palju ängistust, muret, hirmu, viha on sinu elus alla olnud surutud? See on raske protsess, raskustes aga leitakse abi. 
Bike Run Fund Raiser, Bombay 
Gregory David Robert kirjutab oma romaanis Shantaram (teine raamat):
Olin Gupta-ji toas olnud 3 kuud. Need kolm kuud manustasin heroiini iga päev ja toitu ülepäeviti, ainsaks kehaliseks harjutuseks põgus käik tualettruumi ja tagasi …
HEROIIN ON HINGE sensoorse deprivatsiooni tiik: Uimastijoobe Surnumerel hulpides pole ei valu, kahetsust ega häbi, süütunnet ega muret, masendust ega soove. Magav ilmaruum tungib igasse eluaatomisse ja mässib selle sisse. Teadvusetu vaikus ja rahu hajutavad hirmu ja kannatused. Mõtted huljuvad nagu ookeanitaimed ja kaovad kaugesse halli unisusse märkamatuna ja määratlematuna. Keha alistub krüogeensele unele: loid süda lööb nõrgalt ja hingamine hääbub pikkamisi juhusosinateks.
Selle keemilise absolutsiooni eest makstakse valgusega nagu kõige muu eest siin ilmas. Esimene valgus, mille narkarid kaotavad, on silmavalgus. Narkari silmad on niisama tuhmid nagu Kreeka kujudel, niisama tuhmid nagu taotud seatina, niisama tuhmid nagu kuuliauk tapetu seljas.  Järgmine kaotatud valgus on iha valgus. /…/ Ja kui kogu muu eluvalgus on läinud, on viimaseks kaotatud valguseks armastuse valgus. Kui käsil on viimane annus, loobub narkar varem või hiljem pigem naisest, keda armastab, kui et ilma uimastita läbi ajada;.
/…/ Maokramp rebis mind kotkaküüntega ja pööras seejärel mu sisikonna agoonia küünistega segi. Ma vappusin kõhulahtisuse kramplikes tõmblustes. Pestes lõdisesin nii kohutavalt, et hambad hakkasid plagisema. Vaatasin peeglisse ja nägin oma silmi, nii suuri pupille, et kogu vikerkest oli must. /…/
Komberdasin suure akna äärde kuhjatud padjahunniku juurde ja vajusin sellele. Tõmbasin himu piitsutavas valus ja rambis lömitades endale teki peale. Nazeer pani majaukse kinni ja võttis sisse oma koha vaibalapil, istus ristijalu ja sirge seljaga ning jälgis mind.
Ühel või teisel määral saame kõik ängistusest ja stressist jagu kehas toodetud ja ajus vabastatud kemikaalide kokteili abiga. Tähtsaimad nende seas on endorfiinid. Endorfiinid on peptiididest virgatsained, millel on valuvaigistavad omadused. Ängistus, stress ja valu vallandavad endorfiinierituse kui loomuliku kaitsemehhanismi. Kui manustame opiaate – morfiini, oopiumi või heroiini, lakkab keha endorfiine tootmast. Kui me enam opiaate ei võta, tekib viie- kuni neljateistkümne päevane paus, enne kui keha uut endorfiinitootmise tsüklit alustab. Vahepeal nädala või kahe pikkuses mustas piinavas, heroiinita ja endorfiinideta tunnelis saame teada, mida valu, ängistus ja stress tegelikult tähendavad.
Milline see heroiinipohmell õieti on? Küsis minult kord Karla. Ma üritasin selgitada. Mõtle igale korrale oma elus, mil sul on olnud hirm, tõeline hirm. Keegi hiilib su selja taha, kui arvad, et oled üksi, ja röögatab, et sind kohutada. Kõrilõikajate bande piirab su sisse. Sa kukud unenäost suurest kõrgusest või seisad järsku kalju serval. Keegi hoiab sind vee all ja sa tunned, et õhk saab otsa, ja rabeled, võitled ning rebid end pinnale. Su auto kaotab juhitavuse ja sa näed müüri oma hääletusse karjesse sööstmas. Siis liida need kõik kokku, kõik need rinda ahistavad hirmud, ja tunne neid kõiki korraga, tund tunni, päev päeva järel. Ja mõtle igale valule, mida oled iial tundnud: kuuma õliga põletamisele, teravale klaasikillule, murtud luule, kruusamarrastustele, kui talvel asfalteerimata teele kukkusid, pea-, kõrva- ja hambavalule. Siis liida kõik need kubet pitsitavad, magu kokku kiskuvad valukarjed kokku ja tunne neid ühekorraga tund tunni ja päev päeva järel. Siis mõtle igale ängistusele, mida iial oled tundnud. Meenuta armastatud inimese surma. Meenuta, kuidas armsam su hülgas. Meenuta läbikukkumist, häbi ja ütlemata kibedat süümepiina. Ja liida need kõik kokku – kõik südamesse lõikavad murd ja hädad, ja tunne neid kõiki korraga tund tunni ja päev päeva järel. See on külm kalkun. Heroiinipohmell on nülitud elu.
Ängi rünnak kaitsetule vaimule, loomulike endorfiinideta ajule ajab mehed ja naised hulluks. Iga pohmellis narkar on hull. Hullumeelsus on nii pöörane ja julm, et mõni sureb sellesse. /…/
Kaks täit ööpäeva piinelnud, teadsin, et ei ela seda üle. Suurem osa oksendamisest ja kõhulahtisusest oli möödas, kuid valu ja äng olid hullemad, iga hetkega palju hullemad. Vere kisendamise varjus kõlas rahulik tungiv hääl: Sa võid sellele lõpu teha … sa võid end süstida … võta raha … hangi doos … sa saad sellele valule lõpu teha …
Valust värisedes ja oiates vedasin end välivoodi merepoolse suurele aknale lähemale. Ma võtsin puuvillase lina ja hakkasin seda hammastega rebima. See andis mõnest kohast järele ja ma rebisin seda pikkupidi, käristasin sellest riideribasid.
Sidusin kahe riideribaga oma pahkluud voodi külge kinni. Kolmanda ribaga sidusin kinni oma vasaku randme. Siis heitsin pikali ja pöörasin pead ning vaatasin Nazeerile otsa. Ulatasin allesjäänud riba ja palusin pilguga, et ta mu käsivarre voodi külge seoks. /…/
Nazeer võttis mu käest riideriba ja sidus mu parema randme voodiraami külge. Mu lahtisest suust pääses üks ja seejärel teine lõksuaetu paaniline hirmukarje. Ma hammustasin keelde, lõin hambad keeleserva lihasse, kuni veri huulenurkadest voolama hakkas. Nazeer rebis linast veel ühe laia riba ja rullis keeritsjaks torbikuks. Ta pistis tropi mulle hammaste vahele ja sidus otsad kukla taha kinni. Ja ma lõin hambad vanakuradi sabasse. Ja ma karjusin. /…/
Olin kaks ööpäeva voodi külge seotud. /…/
Külm kalkun kestab umbes kaks nädalat, kuid esimesed viis päeva on kõige hullemad. Kui esimesed viis päeva üle elad, kui suudad uimastite abita kuuendasse päeva roomata, tead, et oled puhas ja saad hakkama. Järgmised kaheksa kuni kümme päeva tunned end iga tunniga veidi paremini ja veidi tugevamana. Krambid lakkavad, iiveldus möödub ning palavik ja külmavärinad annavad järele. Mõne aja pärast on kõige hullem lihtsalt see, et sa ei saa magada. Sa lebad öösel voodis, keerled ja vähkred piinatult, kuid und ei tule."

Kui sa seda loed, kas võid tõmmata nõrgemaid paralleele muude sõltuvustoitude ehk ebaloomulike konsentraattoitudega. Kas mehhanism ei ole sarnane. Raskused, mida on niigi piisavalt. Tundub, et see murrab. Kuid paljud on säravana kookonist liblikana väljunud, miks mitte ka sina.

Et sa teaksid, millest tuleb sul läbi minna. 

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar

Märkus: kommentaare saab postitada vaid blogi liige.