kolmapäev, 20. august 2014

Kuues peatükk M.Stolbovi raamatust "Kuidas ma endale uued hambad kasvatasin"

Hammaste lugu jätkub...


KUUES PEATÜKK
Õpime kuulama Maailma
Kas olete kunagi märganud, et Maa on ümmargune? Oma silmadega?! Mina, nii imelik kui see ka ei tundu, nägin Maa suurust mitte merel, vaid istudes mahalangenud männitüvel. Süüa tahtsin taigas pidevalt ja männi juurde ei läinud loodust imetlema, kuid sinna otsa istudes, ei suutnud kaua aega maha ronida. Nutsin. Miks nutsin – ei tea, kuid …  nähes kui suur on taiga aga Maa – väikene, see liigutas mind niivõrd, et hakkasin nutma… ja pisar hakkas puudega rääkima. Põõsastega. Mis peamine, hakkasin ka vastuseid saama …
Viige läbi üks katse. Lähenege (ärge unustage, et te olete – metsas!!!) taimele, millest te mitte midagi ei tea. Tervitage teda. Just nimelt – teretage! Kuuldavalt ja selgelt. Seda on esiteks vaja seetõttu, et taastada kontakt taimega ja teiseks, et lahjendada oma ego st tunda ennast häbenemata veidi idioodina. Nüüd istuge selle taime lähedale maha ja paluge tal endast jutustada. Sulgege silmad ja tunnetage. Mitte midagi?!  Väga hea. Võite põlvili roomata ümber taime, nuusutada teda, murda lehekese ja selle läbi mäluda ning siis uuesti maha istuda ja … uuesti tunnetada. Kas jälle mitte midagi?! No, kui mitte muud, siis metsa juhtunud seenelised on teist vähemalt eemale jooksnud … Hea küll, räägin teile oma enda meetodi. 
Te teate, et siin maailmas on vaid kaht liiki energiat? Need on Armastuse  ja Hirmu energiad. Viha, kadedus, kurjus – need kõik tulenevad hirmust  millegi ees. Iga olend või ese universumis „vaikib“ seni, kuni meis on hirm. Kuid pruugib meil vaid tema poole pöörduda armastusega ja ta avaneb meile – tuleb meile vastu. 
Mäletate, me puhastasime ekraani? Nüüd hakkame tegelema millegi sarnasega. Istuge, sulgege silmad, rahunege. Nüüd kujutage endale ette, et teie rinnas (seal, kus asub süda) on üks väike leek – see on teie armastus. Nüüd hingake aeglaselt sisse (parem nina kaudu, kuid mitte ilmtingimata). Näete, kuidas iga sissehingamisega puhutakse leegile jõudu juurde ja väljahingamisega leek fikseerub. See on muutnud valguskeraks, siis palliks. Hingake. Hingake seni, kuni tunnete, et see pall on teie kasvu ja te ise olete tervikuna selle sees. 
Jätkake palli kasvatamist seni, kuni selle palli sisse astub ka meie taim. Püüdke see hetk ära fikseerida. Paluge mõttes veelkord taimel endast rääkida ja pärast seda hakake palli aeglaselt „tühjaks“ laskma, sealjuures sissehingamisel toimub palli fikseerimine, väljahingamisel tühjendamine. Tunnetage, et taime kujund liigub teie poole koos väheneva palliga ja asetub teie sisse. Te võtate taime endasse, muutute temaga üheks. Võimalik, et juba selles etapis ilmnevad teatud kujundid või teadmised selle taime olemuse kohta. Kui mitte, siis oodake, kuni pall väheneb algse suuruseni. Nüüd proovige veelkord kuuldavalt paluda taimel endast rääkida. Seda nüüd – kolmas kord. Kuulake ennast! … Te millegipärast siiani ei usu Armastuse jõudu?! 
Sama printsiipi järgides võib töötada ka kivide ja mineraalidega. Ainult sel juhul, enne kui te esitate küsimuse, püüdke sulgeda silmad ja asetada kivi terava otsa või väljaulatuva osaga nina juurde ja tajuda …
Samamoodi saab töötada ka inimestega. Aga kui te kunagi otsustate eksperimenteerida ja kasvatada pall Maa suuruseks ja seejärel toote selle vähendades iseendasse, ootavad teid sõnulseletamatud kogemused…

***
Mitte kehvem võimalus leida küsimustele vastuseid on kasutada esivanemate iidset nõuannet: „hommik on õhtust targem“. Kui te vahetult enne magamajäämist täpselt formuleerite küsimuse või ülesande, siis hommikuks on teil olemas kõik šansid ärgata vastuse või lahendusega. Tõsi küll, tuleb märkida, et see on unenägemisega töötamise passiivne meetod. On olemas ka aktiivne, kuid see nõuab samuti tööd ja kannatlikkust. Võin sellest lühidalt rääkida.  
Kui teie kõrval on tükike tsivilisatsiooni bürookaupade poe näol, siis tuleks teil praegu teha järgmist: tõusta üles, minna sinna poodi, naeratada müüjale ja osta kaustik, pastapliiats, 2 markerit (punane ja kollane). Me hakkame koos teiega unenägemises selgust saama. 
Tänasest päevast, kus ja kellega te ka ei magaks, tuleb teil hoida enda kõrval taskulamp, pliiats ja kaustik. Ärkasite (öösel, hommikul või päeval, pohmelli pärast või tualetti minekuks) – kirjutage üles kasvõi kaks sõna sellest, mis unenäost teile meelde jäi, kui olete täiesti üleval, on need mõned sõnad teile võtmeks meeldetuletamise jaoks.  Parem kirjutage kohe kõik üles, mida mäletate ja üksikasjalikult. 
Panite kirja? Nüüd võtke kollane marker ja märkige ära kõik tegusõnad, mis on seotud une elusate tegelaskujudega? Ühesõnaga kõik teie või võõraste tegevused. Läks, nägi, pööras ümber, pilgutas jne. Seda on vaja seetõttu, et õpiksite unenäopilti muutma „aktiivseks“, oskaksite reageerida tegevusele.  Samuti selle jaoks, et hiljem – reaalses elus – õpiksite üles leidma varjatud seosed, ended, märgid ja saadetised. 
Märkisite ära?! Võtke nüüd punane marker ja märkige kollase peale ära kõik tegevused, millised reaalses maailmas on võimatud, näiteks: lendamine, läbi seina minek, haihtumine jms. Kõik, mis jääb meie elu raamidest väljapoole. Seda on vaja selleks, et oskaksite  märgata enda juures kõiki absurdsusi. Ükskord – see võib juhtuda umbes nädal pärast üleskirjutusi aga võib olla hoopis paari kuu pärast – sel momendil, kui keegi unes lendab, te automaatselt „märgite selle markeriga ära“, teil heliseb peas kelluke, et tegelikult te magate. Ja nüüd tõenäoliselt ärkate üles. Ärkasite? Kirjutage!!!  Vaat siis, kui õpite teadvustama, et te veel magate aga ei ärka üles – siis suudate saada vastuseid vajalikele küsimustele palju suurema tõenäosusega. Ja see on ainult väike tilgake neist unega eksperimenteerimise võimalustest … kuid läheme edasi …

***
Mingil ajal, kui ma õppisin veetranspordi erialal, läksin kasarmust eksamitele. Otse keset tänavat istus sinkjasmust vares. Ma vaatasin vargsi ringi ja … kraaksatasin kõvasti. Vares aga, selle asemel, et ehmuda, kallutas pea küljele, vaatas mind ühe silmaga ja hüppas mulle järele. Kuna ma kõndisin küllaltki kiiresti, hakkas vares lendama, tegi kümmekond tiivaliigutust ja laskus taas minu ette, vaadates mind kord ühe, kord teise silmaga.  Nii saatis ta mind kooli peahooneni. See oli minu elus ainus eksam, mille ma andsin hindele 5 …
10 aasta pärast, taigas, ühel päeval, kui ma viibisin kõige hullemas hingeseisundis üldse ja olin juba peaaegu alla andmas, tulin talvisel hommikul hütist välja ja just siis lendasid kõrvalasuvale kuusele kaks varest. Üks maandus oksale, teine jäi tema kohale ja tegi näo, nagu tahaks ennast sättida teise varese pea kohale, kuid lendas siiski samale oksale ja istus tema kõrvale. See väike šõu pälviski minu tähelepanu. Peale seda esimene vares astus sammukese ettepoole ja …  libises kaldus lumisel oksal nagu lumelaudur. Ta sirutas kergelt tiivad välja ja sõitis nii umbes poolteist kuni kaks meetrit, lehvitas siis tiibu ja lendas ära. Kohe tema järel sõitis ja lendas ära ka teine. See etendus pani mind üle hulga aja taas naerma – hambutu suuga. Millegipärast tundus mulle, et see etendus oli korraldatud spetsiaalselt minu jaoks. 
Läksid mööda veel mõned aastad. Töötasin ühes ettevõttes ja ei suutnud kuidagi ennast kokku võtta, et sealt lahkuda. Minu sünnipäeval (see oli reedene päev) leidsime kolleegiga kontori ukse eest varesepoja. Tema õhku viskamine näitas, et ta ei oska veel lennata … Meie tänaval oli suur hulk kasse ja kolleeg tassis linnupoja kontorisse. Too ukerdas kuhugi laua alla ja mõne aja pärast olime ta unustanud. Paari tunni pärast hüppas varesepoeg järsku välja ja keksis läbi kogu meie kontori viie kabineti ja vaatas otsa igale 18 töötajale. Viimasena jõudis ta minu juurde. Linnupoeg hüppas laua juures oleva portfelli otsa, sealt laua otsa, sealt minu märkmiku otsa ja sealt vaatas mulle tähelepanelikult otsa ning …  hüppas siis mulle õlale. Kõik töötajad jooksid kohe kokku seda imet vaatama, kuid varesepojuke kraaksatas üldse mitte linnulapse moodi ja jäi minu õlale istuma mitmeks tunniks. Lõpuks minu õlg väsis ja ma lasin linnu lauale … Nädalavahetuseks otsustasime jätte ta rõdule, panime talle vett ja toitu. Esmaspäeval varesepojukest rõdul enam ei olnud. Valvur pajatas, et kohale lendas suur vares ja tükk aega toimus mingi kraaksumine. Peale seda saputas pojuke tiibu ja … lendas minema. See oli märk. Ja just sel päeval andsin lahkumisavalduse … 
Uskuge või mitte, kuid universum annab meile pidevalt märke, kas otseseid või kaudseid ja need annavad teada ning peegeldavad seda, kui harmooniliselt me iseenda ja maailmaga mingis suunas liigume, kui õigesti mõtleme, edasi areneme.
Kahjuks on kiirustaval inimesel vähe aega, et pöörata tähelepanu „pisiasjadele“: võõras dialoogis kõlama jäänud fraasile, mis millegi tõttu on just nagu teie kohta käiv; katkenud telefonikõne; ühesugused helendavad numbrid elektronkellal (11:11). Mõned peavad mind skisofreenikuks ja ütlevad, et kui kõigele tähelepanu pöörata, siis võib hulluks minna. Kuid, kui te sõidate autoga, siis te ei imesta, kui teel ilmuvad pidevalt suunamärgid, valgusfoorid ja hoiatusmärgid? Te võite neid järgida või ka ignoreerida, nende eesmärk ei muutu, kuid teie valiku tagajärgedega tuleb teil endil tegelda.
Põhimõtteliselt tekib sarnaselt unenägudega igal inimesel selliste universumi poolt antavate märkide osas  oma  individuaalne „unenägude seletaja“. Kuid on olemas ka teatud universaalsed ended, mida elu pakub kõigile pea ühe ja sama tähendusega. 
Loetlen siinkohal mõned üles:
·  Probleemid sanitaartehnika või prügi väljaviimisega – näitavad probleeme vananenud ja oma ja äraelanud asjade eemaldamisega; miski ummistab teie elu, mingi olukord on vaja lasta vabaks või on seda vaja muuta.
·  Lühikesed katkestused või muud probleemid võrgustikega annavad teada, et teie elu mingis punktis toimuvad tõsised muudatused ja teilt nõutakse üsna varsti täiendava energia suunamist just nendesse punktidesse; olge selleks aegsasti valmis.
·  Olmetulekahjud (erineva suurusega, alates väikestest lokaalsetest ja lõpetades suurematega) osutavad käesoleval ajal suuremale elustiili, suhete või teadvuse transformeerumisele. See just ongi selline juhtum, kus kõik möödunu saab eemaldatud ainsa hetkega ja tahes-tahtmata tuleb allesjäänud tühik täita millegi uuega. 
·  Unustasite võtmed koju – otsige situatsioonile uusi lahendusi (need „võtmed“ probleemidele, mida te varem kasutasite ei toimi enam) – olge tähelepanelikumad!
·  Kinnikiilunud uks – sarnane eelmisega, ainult et siin tuleb juba mõelda oma elus uutele lähenemistele ja kutsuda meister ust PARANDAMA, kõige tõenäolisemalt tahab elu osutada tähelepanu uutele „võimaluste ustele“ ja suleb seetõttu vanad. 
·  Arvutiprobleemid – tasub järele mõelda, kas te mitte liiga palju viimasel ajal ei tööta? Tasuks anda puhkust nii endale kui tehnikale. Kui sümbol: valesti valitud mõtlemise taktika mingis olukorras (arvuti võrdub loogika kasutamisega). 
·  Probleemid telefoni või internetiga – teie side maailmaga nõuab ülevaatamist. „Külastage vanemaid!“ 
·  Тilkuvad kraanid sümboliseerivad paljudele tasakaalu puudumist tunnete (mida sümboliseerib vesi) tasandil, sama situatsiooni sümboliseerib uputus st teid veega ülevalavad ülakorruse naabrid – emotsioonid teie kodus ajaavad üle ääre (naabrid on ainult vahendajad, mille kaudu Universum saadab märgi). 
·  Kui korrast lähevad ära muusikakeskuse kõlarid – vaadake, mida te oma mõtetest ei suuda häälestada ja kardate välja öelda. Samuti võib see tähendada,  et miski segab teil praegu elu elamast täiel rinnal (olete kasutanud muusikakeskust helinupp põhjas, et tõsta oma tuju). Sel juhul tõstke oma eluenergiat!
Kindlasti pöörake tähelepanu „juhuslikele kohtumistele“. Selles Universumis on niipalju erinevaid teid, et igaks kohtumiseks on vajalikud väga olulised põhjused…
…Kusjuures, ka minu uued hambad saadavad mulle pidevalt märke. Enne olulisi komandeeringuid (5-7 päeva) hakkavad nad valutama ja lõpetavad selle kohe peale kohavahetust. 
…Universum räägib meiega pidevalt. Kuid mitte mingil juhul ei oleks vaja karta Temaga jutuajamist. Just nimelt jutuajamist. Kõval häälel. Kuuldavalt. Kuuldavalt välja öelda kavatsus midagi teha. Kuuldavalt küsida vastust. Veel olen ma aru saanud ühest asjast: kui sa midagi tahad, ei ole vaja seda Universumisse saata tavalisel moel. Mida metsikum tee oma soovi jaoks leida, seda enam on võimalusi, et sinu soov täitub. Sellele mõttele ma tulin sõjaväes olles, kui ühele sõdurile saadeti Castaneda raamat. Tekstist lasin pilgu kiirelt üle libiseda, kuna lugemiseks aega ei olnud, ja tol ajal mind ka selline kirjandus ei huvitanud, kuid üks moment jäi ometigi millegipärast meelde. See oli, kui Carlos (või ka Don Huan, enam ei mäleta), kutsus enda juurde võluhirve. Kui ta oleks püüdnud teda meelitada tavalisel moel, oleks hirv temast mööda jooksnud. Kuid autor seisis puu juurde pea alaspidi ja hakkas nuhutama. Üllatunud hirv tuli lähemale ja uudistas, mis on juhtunud … Hiljem, selle üle taigas järele mõeldes, sain aru, et Universum peab ennast üleval nagu see hirv. Harjumuspärased käitusmallid, kõik ilusti paigas – see ei huvita teda. Kui ronida puu otsa pahupidi pööratud kasukas ja kisendada välja oma soov – on suuremad šansid, et soov täitub palju kiiremini, kui isuda lihtsalt maas ja tasakesi tund aega palvetada täideminekust.   Mis peamine, see ei rõõmusta ainult universumit ja ei aita paremini realiseeruda sinu mõtisklustel. See ARENDAB SIND!

Kui sa leidsid, et see blogi on sulle andnud teadlikkust, ideid, inspiratsiooni - toeta Päikesetoidu kirja- ja tõlketöid MTÜ Vastutustundega Vanemate Liit   EE041010220203927226

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar

Märkus: kommentaare saab postitada vaid blogi liige.