Kuivõrd palju lisaaineid on "puhastes loodustoodetes" ja kui hirmus elu tegelikult on.

Ma ei ole enam kindel, kas ütlus: „Sa oled see, mida sa sööd!“ paika peab. Võib olla oled sa see, mida loed? Ma olen armastanud raamatuid lugeda aegade algusest peale ja kindlasti on osa minu sümpaatiast kuulunud krimiromaanidele.  Mingil ajavahemikul lugesin ma neid tõesti palju (lisaks ka filmid ). Peale ülikooli töötasin ma ligi 5 aastat kohtus ja seejärel ligi 5 aastat maksuametis. Minu esimene abikaasa oli prokurör ja teine advokaat. Kas see on omavahel seotud või mitte, seda ma ei tea. Aga üritan näidata tagamaid, miks ma olles läbinud kõik EdX ja Coursera süsteemis pakutud toitumiskursused, valisin läbimiseks Singapuri Nanyangi  Tehnikaülikooli kohtuekspertiisi/kriminalistika (forensic science) kursuse. Ja see, millega keemik Roderick Bates kursuse sisse juhatas, kõlas järgmiselt:

„Kui veedate pikka aega kohtuekspertiisi materjale lugedes ja uurite erinevaid toimepandud kuritegusid, võite hakata muretsema kodust või majast väljas käimise pärast. Kursuse alustamiseks tahaksin teile pakkuda kinnitust, et maailm või vähemalt suurem osa maailmast on tegelikult üsna turvaline koht. Nii et ärge kartke oma majast väljuda.“ :)

Ma võiksin selle lõigu tõsta ümber toitumismaailma ja öelda: „Kui veedate pikka aega toitumist uurides, toitumisest lugedes, võite hakata muretsema suhu pandava toidu pärast. Ja ma tahaks teile pakkuda kinnitust, et toidumaailm (sh tavapõllumajanduse toodang, GMO, toidus sisalduvad lisandid, töödeldud toit jne) on tegelikult üsna turvaline paik. Nii et ärge kartke süüa.

Mitte alati ei ole parem haridus ega suurem sissetulek abiks:

Sotsiaalmajanduslik staatus mängib üsna suurt rolli selles, kuidas me toitu suhtume – eriti toidu ohutuse ja ostukäitumise osas. Samas ei ole suurem sissetulek parema informeerituse näitajaks. Juhtunud on vastupidine, Michigani Ülikooli uuring näitas, et jõukad ameeriklased kipuvad oma teadmisi tervise ja toitumise osas üle hindama.  Eestis ei ole see teistmoodi.

Võib olla loevad jõukamad ajapuudusel rohkem ajakirjandust :) – mis üsna üheselt armastab demoniseerida selliseid märksõnu nagu kemikaalid, GMO, pestitsiidid jms. Ja nad kardavad rohkem oma tervise pärast, mida omakorda kasutab halastamatult ära toidulisandi- ja imerohutööstus – pakkudes müügiks aina parema hinna eest paremat tervist, rohkem ilu ja välkkiiret paranemist. Ja kuna kõikvõimalike lisandite reklaamid algavad sõnadega – „teaduslikult on tõendatud“, siis kiire elutempo juures ei ole alati aega põhjalikumaid uuringuid artiklite tagapõhja osas läbi viia.

Küsitluse järgi andis 49% jõukatest isikutest vastuse, et nad usuvad end teistest rohkem teadvat globaalsete toidusüsteemide kohta. Põhjalikumal küsitlusel selgus aga, et jõukamad ei olnud rohkem teadlikud, kui vähese sissetulekuga inimesed. Vastupidiselt olid nende teadmised mitmeid kordi kehvemad. Ehk tervisetööstuse reklaam on ju otseselt suunatud jõukamale elanikkonnale ja mõjutab nende „terviseteadlikkust“. Uuringus küsiti, kas inimesed väldivad tooteid, mis sisaldavad kemikaale – jättes sõna kemikaal lahti seletamata. 73% suurema sissetulekuga inimestest vastas jaatavalt. Sõna „kemikaal“  paistab olevat populaarses igapäeva kultuuris demoniseeritud, kuid just kemikaalide kaudu me näeme, tunnetame ja tõlgendame maailma. Maitsed, lõhnad, värvid koosnevad kõik kemikaalidest. Arvatakse, et enamik inimesi ajab sõna kemikaal segamini pestitsiidi või selliste  toidu lisaainetega nagu kunstlikud lõhna ja maitseained, sest uudistes näidatakse neid sageli, kui kahjustavaid aineid. Üldiselt on aga inimkeha ja ka meie toiduained kemikaalidest kokku pandud.

Verest on siiani leitudi 4229 komponenti.

Ühes teises küsitluses ei teadnud 1/3 inimestest, et geenid sisalduvad  ka nendes toidu koostisosades, mis ei ole GMO.  Enamik neist olid noored jõukad inimesed.

Jõukamad kardavad GMO-d, intensiivpõllumajanduse tooteid, allopaatilisi ravimeid, toidus olevaid lisaaineid. Samas on just need tooted rangemalt kontrollitud ja reguleeritud, kui alternatiivse tervisetööstuse toodang. 

Ja kuigi ma ei tahaks samuti hakata omakorda demoniseerima tervisetööstuse tooteid – tahaksin siiski tuua näiteid, et säravate ja "puhatalt looduslike" lubaduste taga võib olla nii mõndagi. Ja et ei ole olemas toodet, mis pakuks kiiret lahendust, ilma, et ta teatud määral kahjustaks. Igas mõnu pakkuvas asjas on oma pahupool ja ei ole ühtegi täiesti ideaalset ainest: hea ja halb on segunenud kõiges.

Austraalia  Therapeutic Goods Administration (TGO – amet, mis uurib ravimite, medikamentide, tervisetoodete ohutust) leidis, et lapsi ohustab risk saada mürgitatud apteegis müügil olevatest alternatiivrohtudest. Teadlased märkisid ära, et taimsetel rohtudel ei ole koostisosade märgistuse nõuded piisavalt reguleeritud ja teatud toksilisusega koostisosade nimed puuduvad toote siltidelt.

TGA testis  hiina meditsiinis kasutatavat Jin Gui Shen Qi Wan ja leidis käokingas sisalduvat alkaloidi koguses, mis võib tekitada probleeme südamega, närvisüsteemi ja seedetraktiga. Rohi korjati müügilt ära.

 USAs on hiljaaegu pöördunud eluohtliku seisundiga ravile e-sigarettide kasutajad. Arstide sõnul on haigusjuhtude arvu tõus epideemiline. Kuigi täpne põhjus on jäänud selgusetuks, oletatakse, et tegemist võib olla koostisosadega, mis ei peaks e-sigareti vedelike koostises olema. Üks neist on E vitamiini atsetaat, mida ei tohi sisse võtta ja kopsudesse tõmmatuna võib see katta kopse ning põhjustada selliseid sümptomeid nagu köha, õhupuudus ja valu rinnus. Vaipimisel on omad probleemid: nikotiin või THC (kanepi sisalduv aine), segatakse lahustitega, mis neid aineid lahustavad ja edasi transpordivad. Lahustid või õlid soojenevad aerosoolimisel auruks. Kuid mõned õlitilgad võivad järgi jääda, kui vedelik jahtub, ja nende tilkade sissehingamine võib põhjustada hingamisprobleeme ja kopsupõletikku. "Õli kopsudesse sissehingamine on äärmiselt ohtlik, mis võib lõppeda surmaga," ütles vaipimist  uuriv Virginia Ülikooli teadur Thomas Eissenberg.  

Arstid rääkisid Regina Denneyle ja tema pojale Brian Smith nooremale, tema tugeva oksendamise ja kõhuvalu põhjustest. Ei teismeline ega ta ema ei uskunud nende öeldut: põhjuseks on kanepi suitsetamine. Marihuaanat  soovitati ju vähihaigetele isu ergutamiseks. Internet kiidab taevani. Kuidas sai see põhjustada selliseid sümptomeid. Poiss suitsetas edasi. Sümptomid kadusid ja tulid taas. Mullu oktoobris suri 17-aastane poiss pärast järjekordset tugevat oksendamist. 

Viis kuud hiljem, kui ema uuris koroneri aruannet, nõustus ta lõpuks, et marihuaanal oli tema poja surma puhul keskne roll. Lahanguaruanne, mille Denney sai kätte märtsis, ütles surma põhjuseks kannabinoidse hüperemeesi sündroomi  (CHS) tõttu tekkinud dehüdratsiooni. Mõni aasta tagasi polnud paljudel arstidel aimugi, et selline diagnoos on olemas. Esmakordselt kirjeldati CHS-i sümptomeid 15 aastat tagasi:  pärast kanepi intensiivset kasutamist tekkisid tugev kõhuvalu, oksendamine ja kurnav iiveldus. Eelmisel aastal ajakirjas Basic & Clinical Pharmacology & Toxicology avaldatud uuringus vaadeldi linna traumapunkti patsiente, kes suitsetasid marihuaanat 20 või enam päeva kuus. 155-st inimesest, tekkisid peaaegu kolmandikul CHS-i sümptomid. Lapoint märgib, et 1970ndatel oli THC kontsentratsioon enamikus marihuaanas umbes 7%. Keskmine kontsentratsioon on tõusnud 15% -lt 30% -ni ja on võimalik teha ekstrakte 99% THC-ga. “Marihuaana võis olla toksikoloogiamaailma naljanumbriks, kui seda oli 7%. Inimesed ei haigestunud kunagi. ... Aga kui nüüd teha kontsentratsioon 99%, siis juhtub see,  mis juhtub noore poisiga, kes läheb peole ja tarbib seal alkoholi. See erineb minevikus toimunust. Ja nagu alati – kogus teeb ainest mürgi. ”

Farmaatsiatooted peavad enne turule minemist läbima ranged teaduslikud testid, samas kui taimsetel ravimitel sellist nõuet ei ole. Farmatseutilised annused on rangelt reguleeritud, samas kui taimne ravim on sageli segu erinevatest ravimtaimedest. 

Farmakoloogid ekstraheerivad taimest võtmetähtsusega toimeainet või sünteesivad selle molekule, kontsentreerides selle omadusi, et maksimeerida mõju inimkehale, ja eemaldades taimeosad, mis pole ravitava haiguse või tervisehäda jaoks vajalikud. Nii saavad taimedest ravimid.

Taimsete ravimite tootjad seevastu kasutavad taime ennast, mõnikord tees või destilleerituna tinktuuris. Nad väidavad, et see on sageli tõhusam kergete või mõõdukate haiguste ja kaebuste korral, sealhulgas depressioon ja ärevus ning ärritunud soole sündroom. Nad väidavad, et ravimtaimedel on tavaliselt vähem kõrvaltoimeid kui farmaatsia ravimitel.

Valedes kätes võib aga taimne ravim tappa. 1993. aastal anti Belgias rohkem kui 105 patsiendile kehakaalu langetamiseks Hiina meditsiini taimset preparaati. See pidi sisaldama ravimtaime nimega stephania, kuid tegelikult oli tegemist sarnase ürdiga, aristophaniaga, tuntud kantserogeeniga, mis võib põhjustada kuseteede, neerupuudulikkust ja vähki. Kõigil patsientidel diagnoositi neerupuudulikkus.  

Helen Sheridan on Dublini Trinity kolledži farmaatsia- ja farmaatsiateaduste kooli ravimite avastamise ja etnofarmakoloogia dotsent ning tervisetoodete reguleeriva asutuse (HPRA, endine Iiri ravimiamet) ravimtaimede allkomitee nõunik. Ta ütleb, et ürtide kvaliteet on üks suurimaid probleeme. Isegi toidus ja meditsiinis kasutatavad taimed nagu salvei või rosmariin on täis tugevalt bioaktiivseid kemikaale. „Taimeteedega pole mingit probleemi, kuna need on üldiselt üsna lahjad, ehkki lagritsa tee pole hea, kui teil on kõrge vererõhk, kuid võib-olla ei näe te seda pakendil  olevast peenest trükist."

Rohtude tagasikutsumisega seotult küsivad Austraalia teadlased kahe murettekitava uuringu põhjal, miks just sellised tooted jõuavad müüjate kaudu tarbijate ostukärudesse. Hoiatati: “vaatamata praegustele seiremeetoditele jõuavad saastunud ja võltsitud tooted jätkuvalt tarbijani. Me arvame, et parem lahendus on tugevam turueelne hindamine, kasutades tehnikaid, nagu käesolevas uuringus on kirjeldatud. ”

Nendeks meetoditeks on toksikoloogiline sõeluuring ja DNA sekveneerimine. Neid kasutati 135 alternatiivse ravimi analüüsimisel, mille tulemusena leiti, et peaaegu pooled olid saastunud või võltsitud: saastunud  loomsete koostisosadega nagu nahkhiire väljaheited ja tavaliste allergeenidega nagu pähklid ja nisu, sildile oli märkimata jäänud ravimiaineid  ja toksiine, sealhulgas oli liigselt raskemetalle.. Uuringus uuritud ravimeid müüakse tavaliselt Austraalia apteekides või veebis ning neid reklaamitakse dieedi, soolestiku tervise, kaalukaotuse ja südame-veresoonkonna tervise jaoks. 86 alternatiivtoodet olid korrektselt registreeritud ametlikus andmebaasis, neist omakorda 6 leiti põhjendamatuid (sildile märkimata) komponente nagu: kofeiin, sünefriin, efedriin ja sarnased alkaloidid, paratsetamool, klorofeniramiin ning mükofenoolhapet ja buklisiin.  

ARTG (Australian Register of Therapeutic Goods ) andmebaasis registreeritud toodetest vastas ainult 44% täpselt koostisosade nimekirjale, kusjuures 31% sisaldus loomne saaste. Ühes tootes leiti koostisosade nimekirjast puudunud neemiõli, mis on põhjustanud lastel mürgitust: oksendamist,  metaboolset atsidoosi ja toksilist entsefalopaatiat. Austraalias peavad neemiõli sisaldavate toodete pakenditel olema märge „hoida lastele kättesaamatus kohas“ või „mitte sisse võtmiseks“

 2019 augustis avaldatud uuringus kirjutasid autorid: „Ligi 50% -l katsetatud toodetest olid saastumise probleemid, kas DNA, keemilise koostise või mõlema osas.Kaks näidist olid selgelt farmatseutilise võltsimise juhtumid, paratsetamooli ja klorofeniramiini kombinatsioon ühes tootes ja väikeses koguses buklisiin  (ravim, mida Austraalias enam ei kasutata)  teises tootes.“  Buklisiin on antihistamiin, mida vastavalt varasematele uuringutele on „proovitud mitmes haiguslikus seisundis väikese edu või tulemusteta“.

Varasemas uuringus analüüsiti 59 taimset  ärevuse, depressiooni ja unetuse jaoks mõeldud rohtu - 29 neist olid sarnaselt saastunud (näriliste väljaheited), samuti olid deklareerimata kosotisosad: kofeiin, raskemetallid ja näiteks nisu, mis võib toidutalumatuse korral esile kutsuda reaktsiooni.

Hiire väljaheited ei peaks samas kedagi hirmutama, kuna putukate ja näriliste väljaheidete jm jääke sisaldub paljudes toitudes, mida naturaalsem, seda enam :). Igale toidukaupade grupile on kindlaks määratud, kui palju võib seal olla seda, mida ei peaks olema :). Näiteks šokolaad.:Kakaoubades ja kakaopulbris on sageli nö soovimatuid lisandeid. Šokolaad võib sisaldada kuni 60 putukafragmenti ja ühe närilise karva 100 grammi kohta.