Pronksiaja ja vanaemade toit - kas parem?

Sööge puhtalt ja naturaalselt ... sageli lisandub sinna ka esivanemate toiduvalikute esiletõstmine. Vanasti oli rohi äkki  magusam? Kas „puhas“ toit hoiab ära kõik haigused? Kui sarjata tsivilisatsiooni ja jääda uskuma, et vanaemadel ja päris koopameestel oli see „õige“ tervislik toit, kas see peaks paika? On tollane naturaalne ja looduslik parem nüüdsest?

Mis puutub pronksiaega, siis East Anglia  3000 aasta vanused arheoloogilised väljakaevamised võimaldasid uurida ka  sel ajal elanud inimeste tervise kohta. Pärast katastroofilist tulekahju neelas asula muda ja sealt leiti teatud kujuga vorstikujulised tükid - väljaheited. Nende ladestuste seast leidsid teadlased terve  massiivi pisikesi mune – tõendid parasiitidega nakatumisest. Avastati, et  inimese koproliidid olid täis kalade paelusside, hiiglaslike neeru-usside, piitsausside ja muude ebasoovitavate olendite mune ning osutas asunike värskele ja kohapealt saadavale toidule. Cambridge'i ülikooli iidsete parasiitide labori direktor Piers Mitchell märkis: "Nad pidid olema söönud tooreid või väheküpsetatud kalu, konni või merikarpe."  Väljaheites leiduvad Trichuris trichiura munad võisid pärineda tapetud sigadelt, kuid paljusid teisi parasiite levitavad inimesed, kes söövad toorest kala, kahepaikseid ja limuseid, teatasid teadlased. Cambridge'i meeskonna bioloogiline antropoloog Marissa Ledger märkis: “See on meie jaoks väga huvitav ja siiani on olnud väga vähe võimalusi korralikult uurida parasiitnakkuse tõendeid pronksiajal. Võimalik, et suur osa neist munadest läbis seedesüsteemi, kuid paljud inimesed pidi olema nakatunud. Ühest koproliidist leidsime mune mitmest erinevast liigist. ”

Olen varasemalt kirjutanud Ebersi papüürusest, mis andis ülevaate Vana Egiptuse haigustest ja raviviisidest. Internetist võib leida entusiastlike postitusi, milles märgitakse, et iidsed egiptlased sõid garanaatõunu, et vältida põletikke. Ja üldse on iidne aeg meile eeskujuks.

Kas sel juhul võiks kõike, mis iidsel ajal kasutusel oli samuti tervislikuks lugeda? Iidsed pärslased ja kreeklased näiteks kasutasid elavhõbedat eluea pikendamiseks ja süüfilise raviks. Mõni ravitseja lubas, et mürgist elavhõbedat, väävlit ja arseeni sisaldavate kahjulike „smuutide“ tarbimisega saavad nende patsiendid igavese elu ja võimaluse vee peal käia. Selle dieedi üks kuulsamaid näiteid oli Hiina keiser Qin Shi Huang, kes väidetavalt suri pärast surematuks tegemiseks mõeldud elavhõbedapillide sissevõtmist. Me võime vahet teha, mis sobib meile täna ja mida meil ei ole vaja.

Naturaalsed kemikaalid ei ole automaatselt head. Sünteetilised kemikaalid ei ole automaatselt halvad.

Paljusid „loomulikke” asju peetakse automaatselt „headeks” ja see võib mõjutada meie arvamust ja hinnanguid; kuid looduslikkus iseenesest ei ole ei hea ega halb. Näiteks mõrva võib pidada naturaalseks, kuid see ei tähenda, et see oleks hea või õigustatud.

Arseen, plii ja elavhõbe on naturaalsed.

Bakterid – listeeria, salmonella, Clostridium botulinum (botuliSm) on naturaalsed. Selle nädala meedia teavituste valguses  on paljud järsku ärganud teadmisega, et meie ümber on kõikjal bakterid ja turul olevad maasikad ei olegi kõige põletavam probleem. Listeeria on olemas!  

Digitalis (sõrmkübar), aconite (käoking), hyoscyamus niger (koerapöörirohi) on juba väikeses koguses surmavalt mürgised naturaalsed taimed

Mentha pulegium, tsüaniid, maomürk on naturaalne.

Naturaalsetest ainetest valminud kooslus: õlu, viin, viski – võivad lihtsalt saada eluohtlikus – oleneb kogusest ja oleneb joojast.

Divesinikmonooksiid kõlab kahtlaselt aga see on lihtsalt vesi H₂O

Riitsinuse seemnete püree kõlab naturaalselt aga paar grammi riitsinust (8 seemet)  on surmav kogus.

Toksiinid on naturaalsed, loodud bioloogilise protsessi käigus.

Naturaalne ei võrdu ohutuga

Naturaalne ei võrdu tervislikuga

Naturaalne ei võrdu heaga

Väide - Kanep on võluravim, millel pole halbu kõrvaltoimeid! Võtke seda iga probleemi ja haiguse puhul! – on samas ohtlikum ja rohkem pettumust valmistav, kui kunagine arvamus – suitsetad kanepit korra ja muutute skisofreenikuks ning võite kellegi tappa.   

Seda tuleks kohelda sama lugupidavalt kui mis tahes ravimit (naturaalset, sünteesitud) – ehk see võib teha teatud asju, kuid sellel on ka potentsiaalseid kõrvaltoimeid, mis võivad erinevate inimeste puhul olla erinevad, ja seda tarvitavaid inimesi tuleks teavitada nii riskidest kui ka eelistest. Teha teadlik otsus.

Hetkel tundub olevat nii, et allopaatiliste ravimite kõrvaltoimete loetelu ravimikarbis on pikk ja põhjalik. „Naturaalsed“ ravimid jõuavad tarbijani saadetuna pimestavast kiidulaulust. Midagi on siin puudu. Ja puuduolevaga mittearvestamine võib kurjalt kätte maksta. 

Enamikul juhtudel ei ole naturaalse ravimina välja pakutu üldse ravim - vitamiinid, mineraalid, aminohapped, rasvhapped jms - on kehas vajalikud ja sestap on kerge usukuma panna, et kui me head asja suures koguses võtame, siis see muutub automaatselt meid ravivaks. Kuid toimuda võib vastupidine.

Ma ei ütleks, et loodus on inimesega arvestav. Aina ravib ja aitab. Eks see oleneb. Sa kohaned looduses, jääd ellu ja need, kes sind ohustavad – tõrjud välja. Ei ole teist varianti. Ma näen seda, kuidas umbrohud üksteisega käituvad ja kuidas nad kohtlevad „kultuurseid“ taimi. Mäletate akaatsiat, kes halastamatult tappis antiloobid. Ja ma ei kahtle üldse, et loodus sõidab minust täiega üle :), kui ma oma aias „lillegi ei liiguta“.

Ikalduste põhjustatud näljahädad olid naturaalsed. Ida Rooma impeeriumi ajal viis kümneid miljoneid inimesi surma Justinianuse katk (541-544).  Suremine on vägagi naturaalne.

Kütt korilaste eluiga arvatakse olevat pikem, kui seni välja pakutud. St keskmise eluea viis madalaks laste kõrgem suremus. Kuid  imikute suremus on kütt-korilaste seas üle 30 korra suurem ja laste varajane suremus üle 100 korra suurem kui USAs. Kütt-korilaste, põlluharijate-karjakasvatajate ja akultuuriga kütt-korilaste seas jääb ellu keskmiselt 57 protsenti,  64 protsenti ja 67 protsenti sündinud lastest kuni 15-aastaseks saamiseni. Kütt-korilaste keskmine suremus on enne 15 eluaastat 38%.  Maailma keskmine on enne 5 eluaastat 6%.  

Hiljuti jooksis läbi selline foto.  Usute te seda? Tundub loogiline?

Sarnaselt ilmus The Guardianis artikkel The toxic truth about modern food. (Mürgine tõde tänaste puuviljade kohta) . Artiklit ilmestas  pilt seemneteta viinamarjadest. Kirjutati, kuidas roomlased ja kreeklased anutisid viinamarju ja veini, kui imeliselt maitsesid need viinamarjad. Ja kuidas me täna poest riiulist võtame karbi viinamarju – puha seemneteta ja kaua säiluvad...

Ainult, et need viinamarjad – need seemneteta ja täna poest leitavad (sort Thompson seedless) – kultiveeriti   Otomani impeeriumi algusaegadel (17 sajand) ja olid siis täpselt sama magusad ja seemneteta.

Varasemalt kirjutasin blogis miks on levinud eksiarvamus, et kunagised viljad olid vitamiinirikkamad ja suhkruvaesemad. Tänased viljad ei ole oma esivanematest kehvemad :) . 

Hirmu külvajatel on samas alati midagi müüa, et teid päästa. Päris palju sellest on indulgentsi müügi tasandil. Enamikul juhtudel te ei vaja päästmist. Ehk saab päästa ennast ise  - palju odavam ja palju tervislikum!  Söögem oma puu- ja aedvilju :) rahuliku meelega.