reede, 31. august 2012

Pikal reisil lastega - kuidas süüa, kuidas olla:)

Teeksin väikese ülevaate reisimisest üldse. Läheme USA-sse neljakesi: üks täiskasvanu ja kolm last (8, 6 ja 4 aasatne). Me oleme reisinud päris palju ja seega on meil juba mõned kogemused olemas. Näiteks on meil alati ainult käsipagas. Mis hoiab kokku palju aega ja kui on kolm last, siis oleks suurte kohvritega lausa võimatu liikuda. Mõed aastad ma olen olnud pettunud lennufirmade taimetoidumenüüs ja saatnud lihtsalt tavtaoidu tagasi ja võtnud oma söögikoti kaasa. Sedakorda pikal reisil SAS lennuga Tallinn-Oslo-New York tellin igaks juhuks vegan menüü 8 tunnisele lennule. SAS i lennule saab valida ka ise istekohad, valin WC-de lähedal:), sest seal on lähedal ka salvrätikud, prügikast. Kõik, mida väiksematel reisjatel nii sageli vaja on. Vegan menüü tellimiseks tuleb SASi helistada. Kõne on päris pikalt ootel, kuid lõpuks saab oma tellimus esitatud.
Ära oleme 10 päeva ja kuidagi alla 3 koti ei mängi välja. 3 ratastel käsipagasi kotti, 2 tavalist, üks väiksem. Lapsed muidugi tahavad väga kotte. Nad lihtsalt ei tea:), kui mõnus nendega trepist käia on. Mitte kõigis lennujaamades ei ole alati liikuvad trepid. Ja mõnes kohas tuleb ka lennukile trepist minna.
Tallinn -Oslo läheb väga ruttu. Pakutava muffini lükkame tagasi, sööme kaasavõetud banaane (kotis on veel tomatit, apelsini, mangot). Puuviljadega reisimine on üsna tülikas, kuna puuviljad võtavad palju ruumi - eriti kui lapsi on palju. Pehmed viljad kipuvad muljutusest puruks minema. Aga väike lend sobib. Tallinnas sain piletid kätte ka pikale lennule st Oslos enam check-in minema ei pea. Oslo lennujaamas olen esimest korda. Kunagi ei tea päris täpselt, kas peale passikontrolli tuleb veel poodidega pikem jalutuskäik õigele lennuoote kohale või mitte. Oslos tuleb eriti vähe kõndimist, lennukilt maha, ca 50 meetrit, oleme passikontrollis ja peale passikontrolli ümber nurga kohe ootesaal. Meil aega kokku 2 tundi. Kohe ootesaali jõudmise eelis on see, et me ei pidanud ennast otsimisega väsitama, ei pidanud jooksma mööda pikki tühje koridore, raha jääb alles:). Samas saaks aega veeta mööda poode ringi kõndides. Ootesaali juures on siiski üks kohvik, ja ma saan sealt spekulatiivse hinnaga banaanikimbu ja õuna. Maksab kokku 17 eur. Nojah. Arvata oligi.
Saame lennukisse, istume ja ootame, mida siis pakutakse. Üllatavalt hea vegan menüü on siin lennul. Magustoit: puuviljasalat - melon, arbuus, mustikad. Salat: rohelised lehed, paprika, kurk ja ilma soolata ja ilma õlita! Põhitoit on aurutatud riis - jälle ilma soolata ja õlita, aedviljakarri - tundub igal juhul vähersavane. Täisteraleib ja kuivik. Õli eraldi pakiga kaasas, ja sool eraldi pakiga kaasas. Kiikan üle toolide, mida tavasööja saab: magustoiduks on kohupiima kreem, kartulipuder mingi lihaga. Nii et vegan valik oli sedakorda hea. Ka natuke toortoitu:).
Lennu lõpupoole tuuakse veel üks kerge eine, vegan menüüs on selleks täisteraleib, mille vahel kabatšokiviilud, paprika. Tavatoidusööjatel näen leiva vahel sinki ja juustu. Kaks last söövad oma toitu. Üks magab ja ei taha midagi. Mina jätan ka söömata, sest kohe maandume - saab kindlasti midagi paremat.
Maandume Newark International Airport kell 13.00 paiku. Pool tundi hiljem oleme läbinud kõik kontrollid ja hakkan Mariannale helsitama, kui näen teda läbi lahtise ukse lehvitamas. Yess! Kohal.

Marianna viib meid auto juurde ja autos annb meile koti organic viinamarjadega - kas pole suurepärane:). Lastel väga hea meel. Kodus saab nii harva head viinamarja.  Sõidame Marianna juurde ja kas teate kui hea on peale pikka sõitu peatuda kellegi juures, kelle kodu on puuvilju täis:). Saab hommikul smuutit teha:). Hommikul sõidame poest läbi, ostame kotitäie puuvilju teele kaasa. Bussiõit laagrisse on 4 tundi. Sõidame, sõidame, sööme, sööme, sõidame, sõidame. Siis tuleb vahepeatus. Vahepeatuses väike turg kohaliku toodanguga: arbuusid, melonid, datlid, okrad, virsikud, aprikoosid, murelid, mesi jms. Mis unistute turuke. Ostame mureleid...maitsevad head




Sõidame edasi ja varsti jõuame laagrisse.
Aga tagasi saada oli palju keerulisem, kuna meie lend läheb varem, siis peame omal käel reisima. Õnneks on alati abi lähedal. Jarafel oma perega on autoga ja nii saan nedne autoga hommikul lähmasse linna Glens Falls.
Glens Falls bussijaam

Glens Falls

Seal on üks väike ruum bussijaamaks. 10 minutit enne väljumist tuleb piletimüüja, ostame piletid New Yorki, ümberistumisega Albanys. Albanysse peaksime jõudma 8.20, järgmine buss läheb Albanyst 35 minuti pärast New Yorki. Buss hilineb10 minutit. Bussipiletitel ei ole kohti, kellaaega ega kuupäeva. Need kehtivad ostmisest alates 2 nädalat ja ise vaatad kuidas bussile jõuad. Glens Fallsi bussiga ei ole häda. See on peaaegu tühi, istume ette, et paremini näha ja sõidame. Tuleb veel üks vahepeatus järgmises linnas, kes bussijuht kaob 10 minutiks. Buss jõuab Albnysse 5 minutit enne järgmise bussi väljumist. Õnneks paistab, et New Yorgi buss väljub kohe kõrvalolevalt rajalt!! Küsin - jah öeldakse mulle ja samas tehakse uks lahti ja näidatakse...saba. Järjekord terminaali teise otsa!!! Appikene, sellest ma nüüd maha jään. Seisan korra seal uksejuures ja mõtlen, et kas äkki pigistada silm kinni ja jääda siia järjekorra ette seisma - vaatan järjekorras olevaid nägusid - pigem ikka lähen lõppu:). Jooksen teise otsa, seal üks naine seisab, küsin, et kas see on tõepoolest saba bussi peale. Tema noogutab ja siis naeratab - mul on festivali särk seljas. Ütleb, aa olid Woodstockis. Mina noogutan, mõtlen, kuidas tema teab,. Siis vaatan - temal  sama  särk seljas:). Tema ka oli festivalil. Räägime, naine on Kanadast. Puuviljatoidul olnud üle 2 aasta. Mahume bussile!!! Isegi nii hästi, et tagaotsas saame Lauriga kõrvuti istuma. Ahto ja Sigrid saavad oma kohad teiste kõrval, kuid kohe sealsamas. Laagrist võtsime suure koti puuvilju kaasa. Aga New Yorki jõudes on need söödud. Manhattanile jõudes märkan kuskil seinal suurt reklaami - Newark lennujaama bussi kohta, et käib iga 15 min järel ja maksab ainult 16 dollarit. Arvutan kiirelt 4x 16, ei olegi nii vähe aga parem kui muu variant. Buss peatub kuskil maa aluses terminaalis. Tuleme sealt välja, võtame oma kotid. Oleme New Yorgis. Lennujam pole kaugel:). Siseneme terminaali, seal näitab nool vasakule 9 avenüü, paremale 8 avenüü. Igal pool pizza ja burgeri kioskid, sekka ajalehti. Mõlemale poole jääb pikk koridor ja igal pool on uksed uute buusipeatuste juurde. Kuhu minna, mida teha...:). Läheme vasakule, vaatan, et mingit tuttavat silti küll ei leia. Aga leian eeskõndiva politseiniku:). Sellele õlale koputangi - kuidas saab Newarki lennujaama. Politseinik hakkab seletama, jääb siis vait, vaatab lastekarja minu järel. Ja näitab näpuga - mine ees eskalaatoriga üles, tulen järgi ja näitan kuhu minna. Mis nii viga, politsei saatel minna:). Jõuame järgmisele korrusele, ta näitab mulle kahe kohviku vahelt minevat väikest koridori ja märgib: lähed siit läbi, jõuad tänavale, lähed otse üle tänava, sealt läheb lennujaama buss. Ja nii ongi. Lennujaama buss parjasti ees, piletiraha läheb ainult 16 dollalrit, sest lapsed on tasuta. Küsitakse terminaali nime - see on meil B terminaal, selle järgi pannakse kotid all erinevatesse kohtadess. Suurepärane. Tagaotsas jälle saame kõrvuti istuma. Veidi sõidame ja olemegi kohal. Newarki lennujaam on ka lihtne. Check-in on kolmandal korrusel (SAS oma). Piletid saame ainult Stockholmini. Ma ei tea, miks nad ei võiks kohe piletid Tallinnani välja checkida. Aga noh, niigi hästi. Vaatan all korrusel mingid poed, läheks sinna. Trepist ei taha kottidega kõndida. Läheme liftiga. Liftis on veel mõned inimesed, kes küsivad, kuhu minna soovid. Kuna olen 3 korrusel, soovin siis 2 korrusele minna! Aga vale. Seal on 3 ja 2 korruse vahel veel kaks korrust. Sõites teisele oleme jälle välisukse ees. Jälle lifti tagasi ja sõidame sedakorda pool korrust ülespoole. Nüüd oleme õiges kohas. Lapsed ostavad omale suveniire:). See siin peaks aga olema suur lennuväli, lähme igaks juhuks vaatame, kui kaugel on passikontroll. Ei ole väga kaugel, läheme sealt läbi. Ja oleme jälle suures ootesaalis, kus ainult kaks poekest ja 2 restorani. Tagasi minna teadupärast ei saa. Istume seal ja mõtleme, toit meil on otsakorral. On veel maisitõlvikud. Ühe restorani kõrvalt leian igavesed äbarikud õunad - 2 dollarit TÜKK. Mis sa hädaga teed:), eks ma ostan siit 10 dollari eest õunu. Siis istun seal restorani vastas ja minu pilku köidab nende väljapandud menüü:

Ma ei tea kas näete siin pildilt  - alumises nurgas on suurte tähtedega: HOME OF HEALTHY AND FRESH FOOD. Ohoo, äkki on siin siis midagi värsket?

Ei ole muidugi. Aga see mida erinevad inimesed tervislikuks ja värskeks toiduks peavad on erinev;).
SASi suur lennuk on akna taga. Lennukile on kirjutatud lennuki nimi: Sigrid Viking. Mille peale minu Sigrid märgib, et tema enam Sigrid olla ei taha:).
Newarki lennujaam
Saame lennukisse 17.20. Mul tekib korra kahtlus vegan menüü osas, et seda ju tehakse siin kohapeal. Norrakad oskavad teha, aga ameeriklased. Ja eks ta ole - kui vegan menüü tuuakse on seal valge sai, puuviljasalat on hea, roheline salat on hea - kikerhernestega. Põhiroog kartuliviilud, spargli, šampinjonide, kabtašokitükkidega ujub rasvas. Kusjuures lisatud on veel paar topsikut õlikastet. Lapsed proovivad, kõige väiksem rasvast toitu ei taha. Kuna õhtu tuleb peale siis nad jäävad magama. Hommiku poole tuuakse suupisteks kabatšokiviilud valge saia vahel. Jääb söömata.
Maandume Stockholmis õigel ajal. Minule endal on Arlanda lennuväljaga mitte just head mälestused. Pikkade koridoridega, ilma viitadeta, keegi midagi ei tea. Aga no, võibolla on ajad edasi läinud. Ei ole!:). Kõnnime, kõnnime, kõnnime. Ümberistumise aega on 1 tund ja 40 minutit. Saame kokku ühe Ameeriaks elava eesti naisega, kes tuleb siia esimest korda peale 15 aastat. Temal on pagas all ja Tallinnani välja saadetud, kuid talle öakse, et tasub minna kontrollima, et seda Arlandas maha ei panda:). Läheme, läheme, kedagi ei ole. Lõpuks on infolett. Naine küsib pagasi kohta, ei tea nad. Küsin ise, kus Estonian Air check-in on. Eelmine kord nad ei teadnud. Sedakorda küll. Aga see  ei olegi lihtne. Märgitakse, peate siit välja minema ja siis sisse tulema 2 korrusele, seal on check-in. Puh. Kõnnime, kõnnime, jõuame välja, tuleme tagasi, läheme sisse. Saamegi piletid kätte. 15 minuti pärast on boarding. Ha, gate nr 06, meie olem parasjagu 65 juures. Sammu juurde.  Tee peal näen banaane!!! Mis ilusad banaanid ütleb Ahto! Mahebanaan, täpiline, täitsa valmis, õunad ilusad, apelsinid. Kahman niipalju kui sülle mahub. Antakse kott, laadin sisse - 10 banaani, 5 õuna - see teeb kokku  15 eur. Jookseme edasi, 5 minutit enne peale mineku aega oleme kohal. Ja kohe gate kõrval imeilus mängumaa - kuna peale minek hilineb 10 minutit, siis on lastel seal aega olla.


Ameerika naine jõuab ka õigel ajal. Naerab, et temalt küsiti - kas USA pass on Eestis ok? Stockholmis!!! küsitakse seega huvitavaid küsimusi.

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar