reede, 25. veebruar 2011

Õpime lugema pakendeid:)

Üks Cornelli mõnusamaid loenguid - kus tõesti naerda sai ja imestada tootjate superleidlikuse üle oli Jeff Novick MS, RD, LD, LN (ma loen siinkohal need tema 4 kraadi üles:)) loeng, kuidas lugeda pakendeid. Novicku energiline ja humoorikas lugemine tegi selle teema väga nautitavaks. Ma teen lühikokkuvõtte - põhjalikumalt õnnestub seda võibolla puudutada kuskil eraldi seminaril või 26. märtsi koolitusel. Vahva oli kui ta mainis, et ta käib poes alati!:) luubi ja kalkulaatoriga:).

Õpime lugema pakenditelt. Oskame juba pakile teise külje kerata ja vaadata palju on tootes säilitusaineid, erinevaid E-sid. Meil on raamat, millest leiame ka selle E-aine täpsema nime ja selgituse, mida ta endast kujutab. Aga kas me oskame vaadata teiste koostisoasde suhet ja seda kui kasulik see meile võiks olla.


Rasvad – kui palju vajame. Väga vähe – 3-5% kaloritest võiks tulla rasvast. Tänasel päeval on USA elaniku rasvast tulevate kalorite % väga-väga suur – 35%. Paneme tähele, mitte grammidest ei käi jutt vaid kaloritest ja %. 1 g süsivesikuid annab meile 4 kalorit. 1 g rasva annab meile 9 kalorit. St süsivesikuid kulub energia tootmiseks rohkem ja neid tarbitakse keha poolt hästi ära. Rasv annab meile energiat 2x rohkem. Mida rasvasem toit, seda rohkem üleliigset rasva naha alla tallele pannakse. Valgu ja rasvarohket dieeti eelisatades, pea meeles, et meie kehas on üks organ, mis tarbib ainult süsivesikutest saadavat energiat. JA SEE ORGAN ON MEIE AJU. AJU tarbib päevas suhkruid (süsivesikuid) 500 kalorit.

Niisiis rasvad – vajame päeva kalorite hulgast tegelikult 3-5%; valitsus koostöös suurimate toiduainete tootjatega soovitab 30% ja arstid, kes on spetsialiseerunud elustiili meditsiinile soovitavad 10-15%. 35% ja rohkem on viinud terve rahvuse ülekaaluni. Kui me võtame 15% selliseks soovituslikuks tarbimiseks – palju see grammides teeb?
100cal korral on 15% 15 kalorit
200cal korral on 15% 30 kalorit jne.

Vältida tuleks toite, mis sisaldavad:
Küllastunud loomseid rasvu: searasv, või, piimatooted, juust
Küllastunud taimseid rasv: troopilised rasvad:palmirasv, kookosrasv, kakaovõi
Inimese tehtud rasvad: hüdrogeenitud või ükskõik millise teise nimega tahkestatud taimerasvad
SOOL
Inimkeha vajab soola ainult 250 mg (MILLIGRAMMI) päevas. USA tarbib 3000-5000mg päevas. Teaduste Akadeemia (USA oma) märgib, et päevane kogus tervel täiskasvanul peaks jääma 1200-1500mg vahele. Ja mitte mingil juhul ei tohiks ületada 2300mg. Üle 50 eluaasta on ülemine piir 1500mg ja üle 70 on piir 1200mg. Samas on kavalamd tootjad võtnud selle 2300 numbri ja märkinud oma toitumissoovitustes, et inimene vajab päevas 2300mg. Ei, ei vaja – see on ülemine kriitiline piir. Palju on 2300mg – see on 1 teelusikatäis. Ja kui arst soovitab südame pärast minna üle soolavabale dieedile siis tasub meeles pidada, et 77% toidusoolast tuleb valmistoitudest ja restornaide-kohvikute toitudest. Kuidas pakendilt õige number üles leida.
Kui me võtame aluseks, et meie päeva kalorite norm on 2000cal siis 2300mg soola tuleb suhtega kaloritesse 1:1. Nii et kui valmistoit sisaldab 320cal – siis soola võib seal olla 320mg. Jäta meelde, et 1000 mg on 1 gramm ja suhe on õige mg ja kalorite vahel mitte aga g ja cal vahel.
SUHKUR
Suhkur ei ole probleem – probleemiks on töödeldud suhkur. Rafineeritud (valge suhkur), välja sünteesitud (fruktoos, glükoos), kontsentreeritud suhkur (siirupid, toorsuhkrud, mesi). Oluline ei ole palju suhkrut on loomulikult puuviljades, aedviljades – see on suhkur oma loomulikus olekus. Oluline on kui palju on tootesse täiendavalt suhkrut lisatud. Kuivatatud puuviljades on suhkur kontsentreeritult – tasub leotada kui on suhkru ainevahetusega probleeme. Ameeriklased saavad 20% oma kaloritest rafineeritud, täiendavalt lisatud, kontsentreeritud suhkrutest. Kokkuvõtlikult tasub vältida tooteid, mille koostiosade nimekirjas on suhkur esimese 5 komponendi hulgas.
SÜSIVESIKUD:
90% ameeriklaste süsivesikutest tuleb rafineeritud süsivesikutest. Süsivesikud on kõige paremaks kütteallikaks inimkehale, kuid nende loomulikus olekus. Ole ettevaatlik, kui pakendile on märgitud vähendatud süsivesikud vms. Eelista täisterajahu, kivijahvatus, täistera. Väldi: rafineeritud jahu, kooritud teradest valm. Jahu, valge nisujahu, valge riis, püül, semolina. Näiteks märge: orgaaniline pleegitamata semoline? Ons keegi kuulnud midagi sellist st täiesti tavalist valget jahu. Väldi kui esimese nimena nimistus on nisujahu sest see on valge jahu. Kui ei ole märgitud täisterajahu siis on see valge rafineeritud jahu.

KORDAME ÜLE:
1. Vaata kaloreid ja rasva suhet
2. kontrolli soola sisaldust
3. loe koostisosade nimekirja, kus jälgi: 1) halvad rasvad 2) lisatud suhkruid 3) täistera jahu



JA VEEL ÜKS ASI: MITTEKUNAGI, MITTE IIALGI ÄRA USU, MIS ON KIRJAS PAKENDI ESIMESEL POOLEL.

Vaatame esimest EESTIMAIST näidet:
Ahjus küpsetatud kartulikrõpsud – 70% vähem rasva – Naturaalsed –


Keerame paki ümber:



pakk 70g, 1 portsjon 25g, pakis on 2-3 portsjonit. Ehk 2,8 portsjonit.
1 portsjon e. 25g sisaldab 101 kalorit, terve pakk 282,8 kalorit
Rasva on 25g 2,5g ehk 101 kalori kohta on rasva 22,5 kalorit, mis teeb 22,5% kaloritest tuleb rasvast.(Pea meels et siin pakis on 70% vähem rasva:), kokku siis ainult 22,5%.
Soola on 25 g kohta 1,2 g ehk 101 kalori kohta on soola 1200mg – soola suhe kaloritesse on 1:10 (aga normaalne on 1:1)
Koostisosad: 1) päevalilleõli – külmpressiga tegemist olla ei saa, kvaliteet üldse teada ei ole aga kuna tavajuhul kasutatakse tööstuses rafineeritud taimeõlisid siis saab liigitada selle halbade rasvade hulka
2)suhkur on nimekirjas 4. kohal, kusjuures tuleb veel edasi ka glükoos (glükoos ja fruktoos, mis lisatakse toitudele on ekstraheeritud kõrgel temperatuuril maisisiirupist, mitte saadud puuviljadest);
3) kartulihelbed ja tärklis – tegemist ei ole tervikliku toote ehk kartuli endaga. Vaid ülitöödeldud kartulihelveste ja kartulist saadud tärklise kokkusegamisel . Naturaalne? Mõiste lubab kasutada seda sõna – inimestele ka meeldib. Aga see, mida mina naturaalse all mõistan – terviklik, töötlemata, kõrgtehnoloogiliselt lõhustamata – seda siin ei ole mitte milligrammigi eest. Valik on SINU
4) sojaletsitiin – märget GMO kohta ei ole, kohustus vist on märkida. Kvaliteet – päritolu teadmata.

Teine näide:
JÄRGMINE




Sealihaga ühepajatoit. 530g
Keedusool (rafineeritud sool) 1,2%, mis teeb 6,36g
100g tootes 5g rasva. Vähe andmeid – palju peab ise arvutama:)
100g on 93 cal ja rasva on sellest 45 cal. Rasva kalorite protsent 48% ja enamik kusjuures küllastunud loomsest rasvast
100g on soola 1200mg ja kalorite ja soola mg suhe 93:1200 on 1:13
Loetelu: loomne rasv, taimeõli kvaliteet märkimata järelikul rafineeritud
Maitseained üles loetlemata – seega ei tea kas on mõni maitsetugevdaja või 40 kemikaalist koosnev naturaalne maitseaine? Maitseb?


Ma proovin neid veel otsida aga minu fotokas ei tee neid koostisosade silte korralikult üles. Seega ma peaksin need toidud omale koju ostma - aga ei tahaks. Kui kellelgi on head fotokat - võiks ta mulle saata mõned toote pildid - eest ja tagant vaates. Või hoida alles mõne pakendi. Ma pean märkima, et Jeff Novicku loengus olid kõik pakendid mahetooted ja tervisetooted - sellest hoolimata olid kõik % tasakaalust nii väljas kui väljas.

2 kommentaari:

  1. "Rasvad – kui palju vajame. Väga vähe – 3-5% kaloritest võiks tulla rasvast. Tänasel päeval on USA elaniku rasvast tulevate kalorite % väga-väga suur – 35%."

    Väga paljude toortoidu retseptide puhul võib leida põhikoostisosadena pähklid või nende produktid, mis sisaldavad palju rasvu. Palun selgitage, kuidas on Teil sellisel juhul võimalik hoida tarbitud rasvade osakaal sellistes absurdselt väikestes piirides?

    VastaKustuta
  2. Mitte ainult toortoidu retseptide koostisosades ei ole rasv põhikomponent:). Kõigis on.
    Supid, smuutid, salatid on väikese rasvasisaldusega. Ja need on põhitoiduks. Koogid, šokolaad, kommid ei olegi mõeldud põhitoiduna:) - kas tundub, et need retseptid on siin ülekaalus? Võimalik. Ma ei söö pähkleid iga päev - toortoiduga alustades sõin muidugi küll. Ei osanud oma rasva, suhkru ja valgurohket dieeti kohe ümber teha - pigem leidsin asendusvariandid taimse ja looduslikuma, toore poole pealt. Tundub ka sedasi, et peale esimest toortoidu aastat hakkas keha ka märku andma, et tugevaid valgu-rasva toite nagu pähklid, kookosrasv ei ole mitte palju vaja.
    Kirjas on ka, et inimene saab täiesti vabalt hakkama 5% rasvakaloritega aga normina on arvestatud ˇ15% kaloritest. Seda on küll täiesti piisavalt.

    VastaKustuta

Märkus: kommentaare saab postitada vaid blogi liige.