Prof Rozalind Graham märkis Taanis, et neil (Suurbritannias) 30 miili raadiuses on 300 koduõppe peret.
USA-s Woodstockil märgib Karen Ranzi, et elab New Yerseys ja ümbruskonnas (30 miili) on 300 koduõppe peret.
Ma väga sooviksin sedasama öelda siin.:). Aidakem kaasa:)
Kaunis naine Astra Taylor
enda vabaõppest
Intervjuu filmitegija ASTRA Tayloriga
Astra Tylor on sündinud 1979 aastal, Kanada-Ameerika dokumentaalfilmide autor, vegan
CS: Kuna inimesed ei ole võibolla vabaõppe kontseptsiooniga tuttavad, siis palun anna ülevaade vabaõppija
tavalisest päevast
Astra: See oli juba
üsna ammuJ – ärkasime üsna hilja, kuskil 9 võibolla ka kell 10. Tõusime üles, sõime
hommikust, siis istusin ja mõtlesin, mida oma tänase päevaga teha. Olles
haaratud mõnest projektist lõpetasin raamatu, tegin video, või ei teinudki
midagi ja istusin verandal. Iga päev oli
kui carte blanche ja sa said endalt küsida “Mida ma teen oma tänase päevaga?”
Siit on tulnudki midagi minu tänase täiskasvanu aega ja mul ei olegi rutiinset
igapäevast tööd...olin New Yorgis 11 septembril, kuid varsti peale seda ma
loobusin tööst ja ütlesin: “Aitab. See oli selle töö
viimane päev. Ma ei ole praegu seda tööd tehes õnnelik ja ma soovin tagasi
saada oma vabaõppe aja suurepärast tunnetust.”
CS: Kas sinu vanemad suunasid ja juhtisid sind igapäevaselt. Või sõltus
kõik sinust endast?
Astra: See sõltus põhiliselt meist. Mida vanemaks ma sain, seda rohkem
aktsepteerisin valikuid, mida minu vanemad tegid. Ja see mida nad tegid – nad lõid väga
toitaine rikka pinnase ja meid pandi sinna sisse ja lasti meil seal kasvada.
Selleks pinnaseks oli tonnidega raamatuid, raamatuid kõigest: aiandusest,
müstikast, teadusest, kõigest mida eales
võib ette kujutada – ja tol ajal ei olnud mingit google maailma, ei olnud
sellist internetti. Meil oli alati klaver, kitarrid ja trummid. Meil olid alati
pliiatsid ja paberid ja värvid. Kõik, mida oli vaja loomiseks, millegi
tegemiseks, kõik oli olemas. Ei olnud mingit kindlat juhendit, mida peaks
tegema. Ei olnud ka mingit keeldu küsida abi emalt-isalt. Alati kui jäin millegagi
jänni võisin öelda: “ Isa, kas sa saaksid minda aidata klaveri juures.” Nad ei
olnud eriti juhtivad, pigem
hõlbustades...aidates neis asjades, mida soovisime teha
Motivatsioon õppida
CS: Kas ei olnud mingit kiusatust lihtsalt niisama istuda...mitte õppida?
Astra: Selles asi ongi, et sa ei saa olla õppimata. Selles filosoofia
seisnebki ja John Holt´i kuulus beebi näide on selles osas suurepärane. Te
teate, et kui saame lapse ja te räägite temaga ja suhtlete temaga, siis ta õpib
rääkima. Tema loomuses on seda teha ja me kõik teeme seda kogu aeg, see toimib
alati. Nii et, kui lapsele avaneb mingi stiimul ja see tundub
talle põnev, huvitav siis ta õpib selle ära loomulikult. Ma arvan, et see on
nii, et sul ei olegi võimalust mitte õppida. Iga kord kellegagi kokku puutudes
– hea või halvaga, tavalise või ebatavalisega on midagi, mida sa tähele paned, õpid.
See on väga romantiline. Nagu oleks see inimese sisemine suutlikkus.
Ma ei usu, et on võimalik olla vabaõppel poolikult. Olen kindel, et on vaja
lapsele selgeks teha, et kõik sõltub temast endast. Asi ongi selles, et see ei
tähenda automaatselt, et sinu laps on absoluutselt vaba kasvama nagu lill, see
on rohkem pöördvõrdeliselt toimiv psühholoogia.. “Sa ei pea mitte ainult õppima,
sa pead ka õppimist armastama.” Mõistetel on rohkemgi erinevaid tähendusi. See
ei ole nii: “Sa pead selle raamatu läbi lugema ja siis testi tegema, kuna nii
need asjad lihtsalt käivad. Sa pead saama hindeks 5 või muidu oled sa lihtsalt
ebaõnnestunud – vabandust, need on ainult REEGLID” Selle asemel tuleks lähenda hoopis nii: “sul oleks hea see raamat sealt riiulist läbi
lugeda. Loe kõiki neid raamatuid armastusega, sest sa oled keegi, kes armastab
õppida. Ja kui sa ei armastaks õpida, oleksid lihtsalt kaotaja’ See on juba
veidi keerulisem motivatsioon. Väike süütunde element on siin sees. Minu ema
ütles alati: “kui sul on igav enda igavusest.” Ma ei soovinud olla igav. See
muidugi ei tähenda, et ka usaldus ei töötaks hästi.
Matemaatika, grammatika ja sotsialiseerumine
Astra: Sellised asjad nagu grammatika, põhilised reeglid
– mis liiguvad inimeste peades, kui nad on väikesed lapsed... minul ei olnud
seda. See on praegu minu vabandus absoluutselt kõigele. Grammatikareeglid on
teatud viis, omamoodi paigutus. Mu lei ole kunagi olnud seda tüüpi haridust.
Kuigi ma käsin keskkooli ajal paar aastat koolis. Kuid Georgia koolis ei olnud
samuti sellega vaja kokku puutuda, süsteem oli teine.
Ma ei ole üldse kindel, et matemaatika oleks mingi oluline asi. See ongi
huvitav, kuna me väärtustame sa tüüpi teadmisi; kuskohas
oled saanud oma matemaatika hariduse, oma teaduskraadi, selle või teise.
Inimeste hariduse juures on palju olulisem, kuidas õpetada inimest ise õppima.
Kuidas õpetada kedagi leidma lahendusi, soov lahendust leida on kusjuures
esikohal. Võimalus õppida ise on midagi, mis vastandub õppimisega etteantud
teemal ja mis inimesi tänapäeval üsna hirmutab. Vabaõpe
on seega mingi teadlik teadmine, et sa oled õppur ja sa õpid ainult iseenda
jaoks. Üks asi minu kohta – olen väga julge ja
filmides ma lihtsalt naudin seda ja ma lihtsalt jätkan filmimist. Filmides ma
muutun filmimises üha paremaks ja kui ma seda tehes teen mõningaid vigu, siis
tundub see ok. See tundub olevat õppimise loomulik tee. Ma ei arva, et peaksin
enne saama kuskilt klassiruumist magistrikraadi ja siis alustama diplomiga tööd
kui selle ala ekspert. Vabaõpe on õppimine tegutsemises. Teen seda praegu
täiskasvanuna ja tegin seda ka lapsena.
Ma ei arva, et koolist läbi käies oleksin praegu rohkem kindel või rohkem
kohandunud. Käia klass klassi järel, see oleks mind viinud eemale kõigest mis
ma tegelikult olen. Fakt, et ma ei kandnud õigeid riideid või asjaolu,
et mul ei olnud jalas õiged jalanõud või probleem, et ma ei söönud õiget toitu
– nii palju võitlust koolis. Ma ei tea kas on hea hoida oma lapsed sellest mõttetust
võitlusest eemal. Miks mitte.
Paljud inimesed, keda ma praegu täiskasvanuna tunnen ja armastan on pidanud
aastaid puhastuma sellest keskkoolis saadud kogemusest ning nad on avastanud,
et neile lihtsalt meeldib lugeda, lihtsalt meeldib kirjutada. Koolis olles olid
nad nii surve all, et ei osanud neid tegevusi nautida.
Tööturg
CS: Kuidas on võimalusi valida tööd, kui sa ei ole käinud kolledžis?
Astra: See on huvitav. Ma pean silmas, et ma olen
filmitegija aga ma ei ole käinud kolledžis ega õppinud filmiasjandust. Ja ma
kirjutan, kuid ma ei ole käinud kolledžis ega võtnud kirjutamiskursusi. Sa lihtsalt teed seda. Võimalik, et teatud ametite jaoks on sul kõrgharidust
vaja. Näiteks arstiks, advokaadiks, akadeemikuks olemiseks. Kuid on miljoneid
teisi võimalusi ja asju, mida teha, ja on huvitav, et siis keegi ei küsi, kas sa
oled lõpetanud kolledži. See ON huvitav.
Mis puutub oskustesse, et maailmas toime tulla, on palju erinevaid töökohti
ja enamikus neist on vaja oskust kasutada jõudu/allasurumist ja tavakool annab
selle oskuse. Kuid on ka valdkondi, kus tõepoolest seatakse idee, on
motivatsioon seda jälgida, seda saavutada. Arvan, et vabaõpe ei anna esimese
variandi jaoks just parimat hüppelauda, kuid on väga hea teise variandi
jaoks. See teine variant on seotud sinu
enda ja sinu võimaluste järelekatsumise ja visioonide saavutamisega. Sellega on
seotud minu parimad mälestused – tundega, et olen täielikult sukeldunud
sellesse, mida ma teen ja see tegevus on selles ajas parim.
Ühiskond ja poliitka
CS: Millistel põhjustel sinu vanemad valisid vabaõppe?
Astra: No vabaõpe on kindlasti osa teatud anarhistlikust
traditsioonist või vähemalt kattub mingis osas sellega. Ja minu vanemad tegid selle võimalikuks. Mina kirjeldaksin seda kui üldsuuna kultuurile vastuolulist perspektiivi.
Ja see on romantiline perspektiiv selles osas, et baseerub ideel, mille järgi inimese loomus on
hea, ta soovib õppida, soovib koostööd teha. Ja
kui sa oled vaba ühiskondlikust survest, siis kõik need positiivsed omadused
löövad õitsele.
Mis oleksid tavakooli puhul
negatiivsed momendid, mis mõjutavad noort inimest? Võistlemine, õppimine hinde pärast mitte õppimine naudingu pärast; tabelite,valemite,
lausete päheõppimine kogemusliku õppimise asemel; õppimine kella järgi selle
asemel, et võtta omale piisavalt aega iga asja jaoks. Selline õppimine koolis
ei lase sul õppida instinktiivselt – tunnete järgi. Seetõttu nii paljud
inimesed tunnevad end koolis allasurutuna, neil ei ole võimalust õppida kõike seda
omamoodi, omas rütmis. Neist on suureks kasvanuna saanud väga tunnustatud
näitlejaid või teiste elualade esindajaid. Koolisüsteemis aga on nad märkinud –
et tundsid ennast nagu “nad ei oleks õiges kohas, nad on rumalad, nad ei sobi
siia”. Mis iganes tavakooli süsteems vastu hakakb, võta see ja muuda endale
kasutoovaks. Võibolla sa vihkad matemaatikat, kuid võibolla sa armastad kunsti.
Siis keskendu kunstile, keskendu sellele, mida armastad. See on väga
positiivne. Asjad, mis töötavad tavakoolis sinu vastu võivad kodus töötada sinu
poolt.
See on kindlasti kriitika tavakooli süsteemi vastu. Muidugi see ei tundu igapäevaselt
nii ilmselge. See, mida meie tegime päevast päeva oli
lihtsalt omamoodi... kuna me tundusime imelikena. Mõtlen, et olime õues ainsad
lapsed ja umbes kolmapäeva pärastlõunal küsis igaüks meie käest: “Miks te ei
ole koolis?” Sa oled seega imelik. Sa ei ole koolis. Teised lapsed tunduvad sulle imelikuna.
Teised lapsed pidasid kuidagi väga oluliseks, kui vana sa oled või muid
selliseid asju. Minu jaoks oli vabaõppe üheks parimaks asjaks, et see lammutas
ealised barjäärid. Ei olnud üldse oluline, kas keegi, kes sinuga koos aega
veedab on 7 või 8 või 27 või 18 aastane.
Sinu sõbraks võib olla igaüks, igas eas, kui sa temaga sobid.
Loomulikult meile meeldisid omaealised sõbrad, kuid me ei mõelnud kunagi
täiskasvanutest kui mingitest autoriteetidest. Täiskavanud ei vaadanud meile kogu
aeg nö ülevalt alla. See on tore, et
jäime ilma kogu sellest sotsiaalsest hierarhiast, mis koolis nii oluline
on.
Vabaõpe ja sotsiaalsed trendid
CS: Tundub, et vabaõpe on saanud rohkem tuntuks.
Kuidas sulle tundub, kas ühiskond liigub sinnapoole?
Astra: Arvan, et tõeline trend on nö “hot hause” lapsed.
(hot hause children on lapsed, keda vanemad sunnivad õppima kiiremini kui
lapsele sobib ja varem kui ta ealiselt tegelikult valmis on. Tuleneb sõnast “hothausing”
mida teadlased omastavad vanematele, kes soovivad oma lastest teha nö “superlast”
ehk geeniust). Te võite selliseid lapsi näha beebi Einstein atribuutikaga, “flash card” õppekaartiga,
kui nad on kolm aastat vanad ja SAT
kolledži ettevalmistusklassis, kui nad on 13 aastat vanad. Alates
80datest aastatest on kodutööde hulk kolmekordistunud. Ühelt poolt, ma näen
siin ebanormaalset kultuurilist survet, mis ei lase lapsel olla laps. Iga tund on minutitäpsusega jaotatud kindlaks
tegevuseks: sportida, mängida kindalt mängu, mängida klaverit jne, jne. Ja see on nii intensiivselt pealesuruv, et sa
ei saa muudmoodi aidata, kui pöörata umber ja liikuda vastupidises suunas. Sellise suuna populaarsus võib tõusta, samas
selline meeletu surve saada kindlasti heasse kolledžisse, saada kindlasti häid
hindeid. See muutub kinnisideeks, kui sa oled 17 või 18. Sa ei peaks niimoodi mõtlema. Kogu vabaõpe on
sundmõtlemise ja kinnisideede vastu. Sul ei ole vaja niimoodi mõelda. Ei ole
vaja ehitada üles mingit CV-d, sa ehitad üles oma elu. Peab olema usaldus, et
sinu laps on võimelne funktsioneerima ja õppima ja integreeruma ühiskonda.
Mis teeks vabaõppe kogemuse veel paremaks
Astra: Kui ma olin laps siis tundsin puudust ainult
sellest, et oleks koht, kuhu vabaõppe lapsed saaksid minna ja teha midagi koos.
Mäletan, et paaril korral külastasime alternatiivhariduse konverentse. Nendest on mul sellised
utoopilised mälestused – tavainimese jaoks midagi suvelaagri taolist. Siin
olid kõik need lapsed ja neil kõigil oli vabaõppe kogemus ja me koos tegime
kõiksugu asju, mida tahtsime. Tavaelus
meil ei olnud toetavat kogukonda, olime rohkem autsaiderid. Seega ma oma laste puhul saadaksin lapsed
paar korda nädalas mõnda vabakooli. Ma
ei suru lastele peale mingisugust isolatsiooni, sest alati on võimalus valida
tavakool. Loodan, et kõik laheneb paremuse suunas. Minu kujutluses on alati
olnud vabaõppe kogukond – kommuun. See oleks imeline.
Linnatingimustes vabaõppe juures on head võimalused külastada
kunstimuuseume, võtta osa huvitavatest kursustest. Saada parimat mõlemast
maailmast. See on ka viis, kuidas ma elan praegu
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar