2019 oli halb aasta D vitamiinile - toidulisanditurg kasvab aga jätkuvalt.

Uuring toidulisandi tarbijatest.

NutraIngredients.com   lehel on toodud ära    Council for Responsible Nutrition uuring peamiste toidulisandi tarbijate gruppide lõikes.

Kokkuvõtvalt: 77%  USA täiskasvanutest märgivad, et nad võtavad toidulisandeid.

Kes toidulisandeid võtavad?  

• 79 %    täiskasvanud naistest
• 74 %   täiskasvanud meestest
• 81 %    täiskasvanud vanuses 35 – 54
• 79 %   täiskasvanud vanuses 55+ 
• 83 %  täiskasvanud, kellel on alla 18 a lapsed
• 81%  abielus täiskasvanutest
• 68 %   täiskasvanud, kel ei ole kindlat töökohta
• 81%  täiskasvanud, kellel on täiskohaga töö
• 73 %  täiskasvanud, kes elavad kirdeosariikides
• 80 %  täiskasvanud, kes elavad lõunaosariikides

Mida võetakse? 

Kõige populaarsem on multivitamiin, järgnevad D ja C vitamiinid ning valgulisandid.

Ehk võib öelda, et peaaegu kõik võtavad mingit toidulisandit. Miks nad seda teevad?

Toitumisteadlane Marion Nestle märgib: „Mida öelda? Ma soovin, et meil oleksid paremad tõendid – või õigemini, et meil üldse oleks tõendeid -  selle kohta, et toidulisandid teevad terveid inimesi tervemaks, kuid meil ei ole neid... Mina toidulisandeid ei võta. Ma eelistan oma toitained saada toidust ja päikesepaistest“ 

Hetkel märgib NutraIngredients cites data , et toidulisanditurg oli 2018 aastal väärt 125 miljardit dollarit.  Üsna muljetavaldav.

2019 aasta oli halb  aasta D vitamiinile:

Oli aeg, kus kõik võtsid D-vitamiini, et ennetada kõike südamehaigustest vähini. Kuid nagu üks toimetaja hiljuti ütles: “Mitte nii väga ammu oli D-vitamiin laineharjal. Lisaks kaltsiumi homöostaasi ja luude tervise rollile seostasid loomkatsed D-vitamiini vaegust paljude krooniliste haigustega, sealhulgas hüpertensiooni, diabeedi, autoimmuunsuse ja pahaloomuliste kasvajatega. Inimeste vaatlusuuringud kinnitasid seoseid D-vitamiini vaeguse ja hüpertensiooni, diabeedi, kardiovaskulaarsete ja autoimmuunsus haiguste ning vähi suurenenud riski vahel. Sellest haaras kinni ajakirjandus ja kolekaltsiferooli (D3-vitamiin) ja ergokaltsiferooliga (D2-vitamiin) tarbimine suurenes märkimisväärselt. ... Seejärel tulid aga randomiseeritud kliinilised uuringud.”

Tegelikult ei ole 2019. aasta olnud D-vitamiini jaoks hea aasta. Paljud sel aastal välja tulnud uurimistulemused on olnud negatiivsed.

Esiteks leidis JAMA Cardiology 21 randomiseeritud uuringu metaanalüüs 83 000 inimese kohta, et D-vitamiin ei aidanud vähendada südame-veresoonkonna haiguste, südameataki, insuldi ega surma riski.

Vähiriski osas avaldati jaanuaris teadusväljaandes New England Journal of Medicine suur VITAL uuring, mis näitas, et D-vitamiin ei takistanud rinna-, eesnäärme- ega käärsoolevähki ega vähendanud vähisurmasid üldiselt. 

Aprillis uuris AMATERASU randomiseeritud uuring 417  seedekulgla vähiga patsienti ja leidis, et D-vitamiini andmine ei parandanud viie aasta elulemust.

Suve saabudes, näitas D2d uuringu avaldamine, et D-vitamiin ei vähendanud diabeedieelsete patsientide diabeedi tekkimise riski. 

Samuti sisaldas uuringukiri (research letter) andmeid Taani uuringu kuueaastase järelkontrolli kohta, kus uuriti, kas megadoosides D-vitamiini andmine rasedatele (24 rasedusnädalast manustati lisaks 400IU veel täiendavalt 2400IU D vitamiini) vähendas tõenäosust, et nende lastel areneb astma. Seda see ei teinud. 

Lõpuks leidis hiljuti avaldatud VITAL-DKD, et D-vitamiin ei aidanud säilitada neerufunktsiooni diabeediga inimestel.

Kõiki sel aastal seni avaldatud uurimusi üle vaadates oleks lihtne muutuda nihilistiks. Kuid me peaksime meeles pidama, et D-vitamiinil on meie kehas oluline roll. Vajame D-vitamiini, et imendada oma sooltest kaltsiumi, mis on omakorda vajalik luukoe tugevuseks. D-vitamiini puudus võib põhjustada selliseid probleeme nagu rahhiit. Dickensi aegses Londonis oli rahhiit suur probleem. Kuid tänapäeval on imiku piimasegu, piima ja teravilja laialdase D-vitamiini lisamisega rahhiiti väga harva, kuna enamiku inimeste veres on piisav D-vitamiini tase.

Suurem osa kanadalasi ei saa D vitamiini lisandist kasu, kuna neil ei ole D vitamiini puudujääki. 68% kanadalaste D vitamiini tase on normis - st  50 nmol/L või enam.

Ehkki D-vitamiinil on oma roll tervete luude edendamisel, on D-vitamiini paljud muud väidetavad eelised väga kaheldavad. Võite küsida, miks uuringud olid alguses nii positiivsed ja hiljem nii negatiivsed? Noh, paljud algsed uuringud olid lihtsalt assotsiatsiooniuuringud, mis leidsid, et veres madala D-vitamiini sisaldusega inimestel oli rohkem vähktõbe, südamehaigusi ja nii edasi. Oli ahvatlev ja võib-olla intuitiivne mõelda, et D-vitamiini vaegus on nende haiguste põhjustaja. Kuid nüüd tundub ilmselge, et segadust tekitasid teised kaasuvad tegurid, mis tähendab, et tõenäoliselt oli mängus veel kolmas mõlemale tingimusele ühine muutuja.

Näiteks võib krooniliste haigustega nagu vähk või artriit põdevatel inimestel olla vähem tervislikku toitumist ja seetõttu on neil madalam D-vitamiini sisaldus veres. Samuti ei pruugi nad oma haiguse tõttu nii palju väljas käia. Stsenaariumi korral, mida tavaliselt nimetatakse pöördpõhjuseks, ei tähenda see, et D-vitamiini puudus tegi inimesed haigeks. See on taaskord see, et haigetel inimestel tekib D-vitamiini puudus.

D-vitamiini lugu on suurepärane näide sellest, miks on vaja randomiseeritud uuringuid, et tõestada, et midagi toimib tegelikult enne, kui kulutame miljonid, kui mitte miljardid dollarid konkreetsele ravile.

Aastalõpuülevaateks võib olla pisut vara ja MD C. Labos kahtleb, et enamik inimesi jääb 2019. Aastat mäletama ajana, mil lõppes D-vitamiini hullus. Kuid neile, kes võtavad D-vitamiini ilma mõjuva meditsiinilise põhjuseta (nt osteoporoos või PTH supressioon või neerupuudulikkus), võib-olla, et see on see üks pill, milleta saate elada 2020. aastal.