Kas igaüks peaks võtma D vitamiini?

Postimehe terviseportaalis ilmus hiljuti artikkel, millest lugesin: "Nii avastaski 35+ vanuses naine, et tema D-vitamiini tase on 50,7 nmol/L, samas kui tervislikuks peetakse taset alates 75 nmol/L. 25+ vanuses naine, kes enda väitel veetis suvel küll palju aega väljas, sai tulemuseks 55,8 nmol/L, mida peetakse samuti madalaks, alanenud tasemeks. Sinna vahemikku jääb ka 25+ noormees, kel mõõdeti vitamiinitasemeks 63,2 nmol/L.

45+ vanuses naine sai aga teada oma 81,9 nmol/L vitamiinitaseme ning sportlik 35+ naine 83,2 nmol/L taseme. Aktiivse eluviisiga 45+ mehel mõõdeti aga tasemeks lausa 120 nmol/L. Kolme viimase inimese vitamiinitaset peetakse väga heaks ja tervislikuks. Samad inimesed hakkavad vitamiinitaset mõõtmas käima iga kuu ning osad neist ka preparaate manustama, et näha muutust oma D-vitamiini tasemes..." 

sellise artikliga  tekitatakse päris palju stressi õues viibinud inimestele, julgustatakse neid tarbima megadoose, ostma internetist kahjulikke preparaate ....

Hetkel avaldatud meta-analüüside, uute uuringute ja ekspertide arvamuse kohaselt on päikese käes viibinud inimese 50,7 nmol/L väga hea D vitamiini tase ja lisandeid võtva  mehe 120nmol/L ülikõrge ehk tegemist on üledoosiga.



Lugesin Jessica Brown artiklit D vitamiinist, mis mulle väga meeldis. Mõlemaid pooli esindav artikkel, mis jõuab mittemingisuguse otsuseni :). Vastutus jääb ikka endale, ei saa näpuga näidata meediku poole, vaid tuleb endal uurida, arutleda, otsus teha. Kas mida rohkem, seda uhkem või vähem on rohkem?
Lisasin siia artiklisse ka kõik viitelingid.

http://www.bbc.com/future/story/20181010-do-Vitamiin-d-supplements-work

D vitamiin aitab väidetavalt väsimuse, depressiooni ja isegi vähi vastu. Mõned eksperdid vaidlevad sellele vastu ja ütlevad, et lisandid ei aita inimest, kelle vitamiini tasemed on tervislikul tasandil.  Milline on reaalsus?  

Toidulisand on üles kiidetud, kui imerohi. Nii vitamiin D2, kui ka vitamiin D3 lisandid on kättesaadavad ilma retseptita ja neid arvatakse parandavat immuunsust, väsimust ja lihasnõrkust, luuvalu ja depressiooni. Samuti öeldakse, et nad aitavad vähist eemale jääda ja vähendavad vananemise ilminguid.

Kas saab siis imeks panna, et turu-uuringute firma Mintel märgib, et kolmandik UK täiskasvanutest, kes tarbivad toidulisandeid, on arvanud D vitamiini lisandi nende hulka. 

Kuid debatt selle üle, kas kõik täiskasvanud peaksid D vitamiini lisandina võtma, käib jätkuvalt edasi.

Vähesed kahtlevad selles rollis, mida D vitamiin mängib meie luude tervises, reguleerides kaltsiumi ja fosfaadi tasemeid. Sestap julgustataksegi defitsiidis olevaid inimesi seda võtma. Ja neid võib olla rohkem, kui arvata oskate: üks uuring väidab, et ligi 20% UK elanikkonnast on sügava D vitamiini defitsiidiga, samas väidavad teised, et normaalse tasemega inimesed ei vaja lisandit – ja neid on enamus. Ehk teiste sõnadega - terved inimesed ei enneta haigusi, kui nad võtavad D vitamiini lisandit, kuigi mõned on seda lootnud.

Milline on reaalsus?

Hoolimata oma nimest, ei ole vitamiin D vitamiin. See on hormoon, mis soodustab kaltsiumi imendumist kehas.  Väljakutse on aga selles, et peale mõningate toiduainete, nagu rasvane kala, on D vitamiini tavapärasest toidust raske leida. Kuid ultraviolett B kiirte olemasolul, toodab meie nahk omaenda vitamiini tavapärasest kolesteroolist. On kaks peamist D vitamiini tüüpi. Esimene  vitamiin D3, mida leidub loomades sh kalas ja see, mida toodab meie nahk päikesevalguses. Teine  on vitamiin D2, mis tuleb taimsest toidust sh seentest. Uuringud näitavad, et D3 on efektiivsem ja 2012 aasta metaanalüüsi tulemused kinnitavad, et D3 on eelistatum lisandi valimisel. 

Hetkel soovitab rahvatervise organisatsioon Ühendkuningriigis PHE (Public Health England) võtta igal täiskasvanul 10 mikrogrammi lisandit sügisel ja talvel, mil, päikesevalgus langeb maale nurga alt, mis takistab UVB kiirte läbitungimist atmosfäärist. Amet soovitab  neil, kel risk madalamaks D vitamiini tasemeks sh tumedama nahavärviga inimestel, võtta lisandit aastaringselt. 

Teiste riikide juhised on sarnased. Kanadas soovitatakse 15mikrogrammi D vitamiini ja kaks portsjonit  D vitamiiniga rikastatud piima või soja alternatiive iga päev, kusjuures seadus ütleb, et lehmapiim ja margariin peavad olema rikastatud D vitamiiniga.  USA soovitused on samuti 15 mikrogrammi ja suurem osa piimast, hommikusöögi helvestest, margariinist, jogurtist ja apelsinimahlast on samuti rikastatud.

Need juhised ja jõupingutused toidu rikastamiseks  tulevad suuresti 20 sajandi keskpaigast pärineva püüdega võidelda rahhiidiga. On teada, et madal D vitamiini tase alandab keha kaltsiumi taset, mis viib luutiheduse vähenemiseni ja võib põhjustada rahhiiti, seda eriti lastel ja imikutel.  

Me teame, et ka madal D vitamiini tase võib põhjustada lihasnõrkust ja väsimust . Üks uuring leidis, et madal D vitamiini taset oli rohkelt väsimusega inimeste seas ja nende sümptomid paranesid peale 5 nädalat lisandi võtmist. Samas leidis Newcastle Ülikooli väiksem uuring, et madal D vitamiini tase võib põhjustada väsimust  ning  vähendada raku „jõujaama“ mitokondriefektiivsust. Uuringud vähi patsientidega on jõudnud samale arvamusele. D vitamiin võib samuti tugevdada ja reguleerida immuunsüsteemi, puhastades seda bakteritest.  (Sille märgib vahele, et ettevaatlikus teeb alati, kui miski asi on antibiootilise toimega st baktereid hävitav - pahad ja head bakterid tapetakse alati koos. Head on reeglina nõrgemad ja tulemus peale antibiootikume on tühermaa.)

Murtud luud

Kuid  D vitamiini tähtsus ei tähenda ilmtingimata, et tervisliku vitamiini tasemega inimesed vajaksid lisandit. Uurime üht kõige levinumat põhjust lisandi võtmiseks – luude kasv ja tervis. 

Tänased juhised selle kohta, kui palju D vitamiini tuleks võtta pärinevad uuringust, milles vaadeldi hooldekodudes elavaid vaureid, kes ei saa eriti päikest ja on tavaelanikkonnast rohkem aldid luumurdudele ja osteoporoosile.   Tim Spector, King's College London geneetilise epidemioloogia professor  on arvamusel, et sellised uuringud on „tõenäolised vigased“. 

On tõsi, et tõendid ei ole nii ilmselged. Üks meta-analüüs, mis avaldati 2018 augustis tuli järeldusele, et elanikkonna D vitamiini taseme tõstmine tõenäoliselt ei vähenda luumurdude riski tervetel inimestel. 81uuringu põhine meta-anaüüs leidis aga, et  D vitamiini lisandid ei hoia luumurde või kukkumisi ega ei paranda luude mineraali tihedust. Teadlased võtsid selle kokku nii, et ametlikud juhised tuleks vastavalt neile järeldustele ümber vaadata. 

Sarah Leyland, Rahvusliku Osteopooroosi Ühingu (National Osteoporosis Society) osteoporoosi õde-konsultant, märgib, et  D vitamiini lisand võib olla kasulik riskigruppidel, kel ei ole mingisugust kokkupuudet päikesekiirgusega. NHS teabe kohaselt on märtsist oktoobrini piisava D vitamiini taseme jaoks vajalik ainult vähene väljas olemine nii, et katmata käsivarred oleksid ilma päikesekaitseta päikesevalguse käes.  

Leyland märgib. “Me teame, et tervetel inimestel ei vähene luumurdude risk kaltsiumi ja D vitamiini lisandeid võttes. Siiski inimesed, kes ei saa piisavalt – kes on liikumatud või hooldekodudes – võivad lisandist kasu saada.”

Teadlased ei ole ka sellele veel leidnud selgeid tõendeid. Üks meta-analüüs, mis uuris kodus hooldatavate, hooldekodude ja haiglate statsionaarset populatsiooni, tuli järeldusele, et D vitamiin üksi seni testitud annuste ja preparaatidena ei hoia ära luumurde vanematel inimestel.  Ja teatud tõendid annavad tunnistust sellest, et kõrged doosid võivad tegelikult luumurdude ja kukkumiste arvu suurendada. Üks randomiseeritud uuring leidis, et igakuine megadoosis D vitamiini lisandid suurendasid vanemaealise elanikkonna riski kukkumisel saadud vigastuste arvu 20-30% võrreldes madalamat doosi võtvate inimestega.    

D vitamiin haiguste vastu

Vastuolulised on uuringud  D vitamiini ja teiste haiguste vahelistest seostest, sh ka vananemise osas. 

Üheks oluliseks väiteks on, et D vitamiini lisand stimuleerib immuunsüsteemi.  Adrian Martineau, Queen Mary University of London, The London School of Medicine and Dentistry, hingamisteede infektsioonide ja immuunsuse professor, kes juhib teadlaste gruppi uuringus „D vitamiini mõju tervisele“, leidis et, D vitamiin mängib rolli hingamisteede haiguste paranemisel.  

Kui tema meeskond analüüsis 25 kliinilise uuringu (11 000 patsienti 14 riigist) algandmeid, siis nad leidsid VÄIKESE kasuteguri igapäevase või iganädalse D vitamiini lisandi võtmisel, mil vähenes risk hingamisteede haigustesse, astmaatakki ja bronhiiti jäämisel. 
Antud uuring sai peagi terava kriitika osaliseks, Martineau toob välja, et riski vähenemine on küll väike aga siiski oluline, kui võrrelda teiste terviseparameetritega: selleks, et ära hoida ühte hingamisteede haigust tuleb anda D vitamiini lisandit 33 inimesele  – võrreldes, et näiteks ühe gripijuhtumi ärahoidmiseks tuleb vaktsineerida 40 inimest. 

Või võtame vananemise. Üks uuring vaatas seost D vitamiini ja oodatava eluea vahel ning leidis, et  vitamiin D3 võib aidata valgu homeostaasiga – protsessiga, mis reguleerib rakus olevaid valke ja hoiab nende tervist. Teadlased kirjutavad: „Meie tähelepanek on selline, et D3 parandab valgu homeostaasi ja aeglustab vananemist, mis näitab, kui oluline on säilitada tervislik D vitamiini tase seerumis“. 

Kuid teised uuringud ei ole nii veendunud. Üks  meta-analüüsi kokkuvõte  ütleb, et vajatakse rohkem uuringuid D vitamiini mõjust suremusele. Seost südameveresoonkonna haiguste ja  D vitamiini vahel tuleb veel uurida: sest antud juhul võib olla, et südamehaigus põhjustab madala D vitamiini taseme, mitte vastupidi. 

Korrelatsioon või põhjuslik seos?

See on teemaks kõigi uuringute puhul, mis  seotud D vitamiini madala tasemega.  

Ian Reid, Auckland Ülikooli meditsiiniprofessor usub, et haigused tekitavad madala D vitamiini taseme – halb enesetunne vähendab õue päikese kätte minekuid, mitte vastupidi.  Professor Reid märgib: „“Kui võtta ükskõik millise haigusega patsiendid, siis nende D vitamiini tase on madalam, kui tervetel inimestel. See viib osasid teatud hüpoteesini, et madal D vitamiini tase põhjustab haigusi, kuid ei ole mingeid tõendeid, mis seda kinnitaksid.”  

Teadlased on leidnud,et kõrgem D vitamiini tase on seotud madalama pärasoolevähi riskiga  – vitamiinil on oma roll uute veresoonte moodustumisel ja rakkudevahelise kommunikatsiooni stimuleerimisel. Leitud on ka, et D vitamiin  aitab jämesooles säilitada kaltsiumi normaalsel tasemel, mis omakorda aeglustab mitte kantserogeensete, kuid kõrge riskiga rakkude kasvu.  

Teised uuringud sh need, mis on vaadanud seost D vitamiini ja maksa-, rinna- ja prostata vähi vahel, on esitanud arvamuse, et on olemas hea põhjus arvata, et D vitamiini madal tase mängib rolli vähirakkude levikul. Sel juhul aitaks ju kindlasti lisandi võtmine vähki ära hoida – kuid hiljutine meta-analüüs ei suutnud leida, et lisandid vähendaksid vähiriski.   

Martineau märgib: “See on nagu kahesuunaline tänav – vähk, mis mõjutab D vitamiini metabolismi, toitumist ja päikese kätte minemist ja viib sellega D vitamiini taseme alla ning vastupidi läbi D vitamiini proliferatsioonivastase toime.  Need kaks hüpoteesi ei ole teineteist välistavad.”

D ja depressioon

Veel üks sageli tähelepanu  alla sattuv seisund on SAD (seasonal affective disorder – hooajaline afektiivne häire ehk talvedepressioon), meeleoluhäire, mille põhjustab hooajaline päikesevalgusega kokkupuute vähesus.  Seos valgusega kokkupuutumise ja SAD vahel on leitud juba ammu, kuid jällegi – otsest seost D vitamiiniga on raske tõestada.

Tõendid ütlevad, et see VÕIB OLLA seotud D vitamiiniga, kuna see vitamiin on seotud nii hormooniga serotoniin, mis on oluline meeleolu reguleerija, kui ka hormoon melatoniiniga, mis reguleerib meie und. Mõlema hormooni madal tase või esile kutsuda SAD sümptomeid. Teadlastel on vaja veel läbi viia lõplik randomiseeritud kontrollproov, kuid kuidas täpselt D vitamiin suhestub nende hormoonidega ei ole teada. Üks teooriatest on see, et D vitamiini retseptorid – mida on leitud paljudes aju osades ja kontsentreeritult hüpotalamuses, mis on seotud meie tsirkaadiarütmidega – on oma osa keha hormoonide tasmete kontrollimisel.   

Uuring leidis, et D vitamiin mängib suuremat rolli meie vaimses tervises, depressioonist kuni skisofreeniani, samuti ka aju arengus, kuid milline see roll täpsemalt on, ei ole veel selge. Sel aastal varasemalt avaldatud meta-analüüs leidis, et kuigi madalama D vitamiini taseme ja depressiooni vahel on seos, ei tähenda see seda, et D vitamiin on depressiooni põhjustajaks. 

Ja jälle, võibolla lähevad depressioonis inimesed lihtsalt vähem õue ja saavad vähem päikest. 

Päikeseseerum

Kuigi uuringud on ebaveenvad, ei vähenda see  D vitamiini olulisust. On fakt, et enamik neist uuringutest baseerub toidulisandil, mitte päikesepaistel. 

Mõned teadlased väidavad, et D vitamiini manustamine lisandite kaudu ei ole nii efektiivne, kui otse päikeselt saadu, kuna protsess, mis toimub enne, kui keha valmistab D vitamiini, on rohkem kasulik. Igatahes on selle kohaseid uuringuid praegu käimas.  

Isegi sel juhul on enamik teadlasi üldiselt nõus sellega, et D vitamiini lisand võib olla kasulik neile, kelle tase on väga madal.  Martineau märgib oma uuringus, et need, kel väga madal D vitamiini  tase,  saavad kasu lisandist ära hoidmaks hingamisteede infektsioone. Lisandi mõju on aga palju tagasihoidlikum, kui D vitamiini tase kehas on mõõdukalt madal.   

Reid märgib oma uuringutes, et kasu on täheldatud neil, kel tase on madal. Aga kuna enamikul inimestel on tase üle piirmäära, siis nad ei näe lisandite poolset kasutegurit.    

Probleem on selles, et väga raske on ennustada, kes on kõrgeima riskiga D vitamiini puudujäägiks. Roberta Bivins, Warwicki Ülikooli meditsiiniajaloolane märgib, et   D vitamiini kogus, mida inimene oma kehas on suuteline üle talve säilitama, ei sõltu üksnes nahavärvist ega ka sellest, kui palju inimene on viibinud väljas. Bivins ütleb: „On väga individuaalne, kui palju päikesepaistet keegi suve jooksul vajab, see sõltub alates naha pigmendi sisaldusest kuni keharasva protsendini ja selleni, kui kiiresti keha on suuteline tootma uut luud. See on äärmiselt komplitseeritud.“

Sestap on parimaks viisiks D vitamiini defitsiidi kindlakstegemiseks anda vereanalüüs, mitte lihtsalt toetuda sümptomitele. 

Toidulisandi sisaldus

On veel küsimus selles, millise tasemega lisandit inimesed vajavad. Reid märgib, et “on ohutu“ võtta käsimüügi D vitamiini alla 25 nanomooli päevas. 

Kuid lisanditega, mida pakutakse retseptita müügis megadoosides nagu 62,5 mikrogrammi, on oht D vitamiini üledoosiks, mis võib, harvadel  juhtudel, kutsuda esile kõrvalnähtusid sh iiveldust ja oksendamist.  Mõned uuringud ütlevad, et pikema aja jooksul võib liigne D vitamiini doos suurendada riski südameversoonkonna haigustesse jäämisel, kuigi uuring ei ole veel lõplik.    

Teised väidavad, et vaja on veel enam D vitamiini.

2012 aastal kirjutas vastutav meditsiinitöötaja (chief medical officer) Sally Davies kirja perearstidele, innustades neid soovitama D vitamiini lisandit kõigile riskigruppidele, märkides, et „ oluline osa“ UK elanikkonnast on tõenäoliselt D vitamiini defitsiidis. 2018 juunikuus kirjutasid  Birminghami Ülikooli Metabolismi ja SüsteemideUurimisinstituudi teadlased, et beebil, kes suri südamepuudulikkuse tõttu, oli ülimadal D vitamiini tase ja veel kahe juhtumi terviserikked sama asja tõttu on vaid „jäämäe tipp“ riski all olevate osas ( Sille lisab märkusena, et tegemist ei olnud vegan beebiga, vaid Inglismaal elava tumedamanahalise pere lapsega). 

Uuringu kaasautor Suma Uday märkis, et defitsiit tekkis, kuna imikute lisandiprogramm on kehvasti teostatud ja järelvalveta.  „Neil imikutel, keda me kirjeldasime, tekkis defitsiit, kuna lisandit kas ei soovitatud või selle võtmist ei jälgitud. Igal imikul, kes on pikema aja jooksul D vitamiini defitsiidis, võib kaltsiumi tase madalaks minna, mis omakorda võib tekitada krampe ja ja südamepuudulikkust.“

Selliste vastuoluliste  tulemustega ei ole üllatav, et meditsiinieksperdid ise on sügavalt lõhestunud, kui jutt käib laiaulatusliku lisandi võtmise kasudest. On neid, kes väidavad, et üles haibitakse  miljardite dollarite suuruse toidulisanditööstuse erahuve. Spector nimetab D vitamiini lisandeid „pseudo-vitamiiniks pseudo-haiguste jaoks“. 

Samal ajal, kui debatt jätkub, on paljud eksperdid ootamas Bostoni Harvardi meditsiinikooli filiaali Brigham and Women’s Hospital poolt käimasoleva randomiseeritud uuringu VITAL tulemusi. Uuringus vaadeldakse 25 000 täiskasvanut ja seda, kas D vitamiinil ja oomega3 on mingit mõju vähile, insuldile ja südamehaigustele.   

Loodetakse, et selle uuringu tulemused, mida oodatakse selle aasta lõpuks, aitavad meedikute vahelise debati lõppemisele kaasa. Seni on enamik nõus sellega, et D vitamiini lisand, eriti talvel on kõige halvemal juhul lihtsalt raha raiskamine. 

Tundub nii, et sa ei saa piisavalt  D vitamiini oma toidust praegusest kuni kevadeni, kuid kas sel on mingit mõju sinu tervisele on jätkuvalt debati küsimus.