Tavapõllunduse puuviljad ja aedviljad on sama ohutud, kui mahepõllunduse omad

 

Paar kuud tagasi seisis üks vanem naine kuivainete leti ees ja vaatas läätsesid. "Ma olen vähe aega olnud taimetoitlane, kas läätsed on head?" ja muuhulgas lisas veel: "Puuvilju ma ei julge osta, need on nii pritsitud."

Selline täiesti tavaline suhtumine. Kuidas tekib tavatarbijal selline arvamus ja selline hirm, et ta ei vaatagi puu- ja aedviljaleti poole? Kuna inimesed ei söö piisavalt puu- ja aedvilju, siis on tarbijate käitumist ka uuritud. Mis te arvate, kes on kõige rohkem tarbijat tervislikust toidust eemale peletanud? Mahepõllunduse müügitaktika...

Mis puudutab tervist, siis vahet ei ole. Sa võid eelistada mahevilju, kui sulle meeldib nende tootmisviis või sordid, mida nad kasvatavad. Kuid terviseeeliseid loota ei maksa.

☝☝☝Hiljaaegu kirjutati, et tarbijaskond, kes eelistab mahetooteid, ei ole mitte tervisteadlikum, vaid müügireklaamist kergemini mõjutatav. 

Uurides tervisliku toitumise kohta, võite leida selliseid pealkirju: "Uuring näitab -mahedieedile üleminek võib vähendada pestitsiidide taset 70% võrra"

Sellist laadi "uuringud" ja nende kirjeldamise viis on problemaatiline. Kuigi see statistika kõlab hirmutavalt, jätavad seda sõnumit levitavad huvigrupid sihikindlalt kõrvale asjaolu, et ka mahepõllunduses kasutatakse pestitsiide ja pestitsiidijääke leitakse ka mahetoodetest. 

Nendes uuringutes on huvitavaks asjaoluks, et testitakse tavapõllumajanduses kasutatavaid pestitsiide, kuid jäetakse testimata mahepõllunduses kasutatavad pestitsiidid.  

Allikas: https://geneticliteracyproject.org/2019/01/30/pesticides-and-food-its-not-a-black-or-white-issue-part-4-how-do-organic-pesticides-compare-to-synthetic-pesticides/

Samamoodi luuakse „dirty dozen“ (räpane tosin) nimekiri andmete põhjal, kus jällegi on ainsad testitud jäägid tavalises põllumajanduses kasutatavad pestitsiidid ja üks mahepõllunduses kasutatav pestitsiid, nii et loomulikult näitab mahetoodang  vähem jääke.

Samuti ei seostata kunagi leitud tasemeid ohutute tasemete määraga. Valitakse eelarvamustele vastav teave ja jäetakse ülejäänud välja. Tegelikult ei võta dirty dozen toidus sisalduvat doosi ega kemikaalide toksilisust üldse arvesse! Nad loendavad lihtsalt leitud erinevate pestitsiidide arvu ja reastavad oma nimekirja ainuüksi selle põhjal. Ja see on naeruväärne! Samas, kui palju stressi, muret ja ohutute toitude hirmu see igal aastal põhjustab. Need avastatud pestitsiidid on sadu kuni tuhandeid kordi madalamad kui nende täheldatavad kahjulike mõjude tasemed (NOAEL), seega pole see alustuseks isegi ohutusprobleem!

Ma tooksin siia paar näidet.

Kes iganes sinu pere või tuttavate ringis kohvitassi suu juurde tõstab, joob ta sealt sisse pestitsiidi 1, 3, 7-trimethylpurine-2 6-dione ... See on aines, mis võib tekitada sünnidefekte ja täiskasvanutel südameprobleeme. (☝Ja ära nüüd kohvijoomist maha jäta, hoia lihtsalt kogus mõistlikuna).

Sellel kemikaalil on ka suupärasem nimi – kofeiin. Täiesti looduslik pestitsiid. Suures koguses üsnagi tappev. Väikese koguses ohutu ja nauditav.

Pestitsiidide kogused puu- ja aedviljas on palju kordi väiksemad kui kofeiini kogus sinu kovitassis.

 

Väide – „Ärge unustage oma puu ja aedvilju leotamast äädikas, et vabaneda pestitsiididest.“

Fakt: „Äädikas on pestitsiid.“

Kui sa jood ära klaasi äädikat, satud haiglasse või jätad eluga hüvasti. Lahjendatud äädikas väikeses koguses on hea lisand salatile või marineerimiseks.

☝☝☝Puuviljade ja aedviljade puhul on piisav hoolikast veega pesemisest. 💦💦💦

Küsimus: „Mis on ühist pirnil ja põranda poleerimisvahendil:

 

Nad mõlemad sisaldavad formaldehüüdi. Kuid pirnis on seda tuhandeid kordi vähem. Seetõttu saad sa süüa pirne aga mitte põranda poleerimisvahendit.

 

 

Tarbijaid ujutatakse üle erinevate vastuoluliste „juhendite“ või „nimekirjadega“, mis neid puu- ja köögiviljade ostmisel segadusse ajab. Vaatamata ametlikele uuringutele, mis näitavad järjekindlalt, et 99,8% proovist võetud toiduainetest on pestitsiidide jäägid tunduvalt allpool keskkonnakaitseagentuuri (EPA - Environmental Protection Agency) ohutusstandardeid ja peaaegu 50% nendest toitudest, pole tuvastatavaid jääke, jagavad teatud huvigrupid, kes püüavad propageerida üht tootmismeetodit teise asemel, ebatäpseid nimekirju. Nendes nimekirjades eiratakse puu- ja köögiviljade olulist toitumisalast kasu. Näiteks leiti ühes eelretsenseeritud uuringus, et 20 000 vähijuhtu oleks võimalik igal aastal ära hoida, kui pooled ameeriklastest suurendaksid puu- ja köögiviljade tarbimist ühe portsjoni võrra päevas. Või hiljutine Tuftsi ülikooli uuring, milles tehti kindlaks, et tervisliku toidu soovitused võivad säästa tervishoiukulusid rohkem kui 100 miljardi dollari eest. Tervislikud toidud sisaldasid puuvilju ja köögivilju. Kuidagi on aga aastakümned kestnud toitumisuuringud, mis näitavad, et orgaaniliste ja tavapäraste puu- ja köögiviljade rikas dieet toob kaasa parema tervise ja pikema elu, jäänud tarbija tähelepanu alt välja.

Ka ei viidata toksikoloogilistele analüüsidele, kui huvigrupid neid nimekirju välja panevad. 

Üks California ülikooli personaalse keemilise kokkupuute programmi tehtud analüüs rõhutab puu- ja köögiviljade ohutust. 

Mõned näited nendest leidudest: laps võiks süüa:

476 portsjonit kirsse ühe päeva jooksul ilma ühegi mõjuta jääkainete osas.

 

Või

 

1468 portsjonit kartulit ühel päeval

 

Või

 

1665 portsjonit salatit ühel päeval

 

Või

 

1888 virsikut ühel päeval

 

Tekib mingi ettekujutus? Jääke on nii mikroskoopilistes kogustes, või pole üldse, et  laps saab ühe päeva jooksul süüa sadu kuni tuhandeid puuvilja- või köögiviljaportsjoneid ja ikkagi ei oleks jääkainete mõju tervisele.

Samuti tuleb märkida, et need netiavarustes ringlevad „nimekirjad” on omavahel otseses vastuolus. Ostja, kes üritab järgida nende rühmade nõuandeid, oleks pidevalt segaduses.

Uuringute käigus ilmnenud selliste nimekirjade kahjulikkus tarbijatele. Üks eelretsenseeritud uuring leidis, et sõnumite saatmine, milles kirjeldatakse teatud puu- ja köögivilju kui "kõrgemate" pestitsiidijääkidega toite, toob madala sissetulekuga ostjatele teatud eelarvamused ja nad tõenäoliselt ei ostagi puu- ja köögivilju – ei mahedalt ega muul viisil kasvatatud. Lisaks on enamik dietoloogidest/ toitumisspetsialistidest arvamusel, et hirmupõhised sõnumid mõjutavad negatiivselt nende jõupingutusi puu- ja köögivilja tarbimise suurendamiseks oma klientide ja tarbijate seas.

Toidu ja põllumajanduse liidus toetatakse kindlalt tarbijate valikuid. Nende sõnum: ostke seda, mis teile ja teie perele meeldib, mis on kättesaadav ja taskukohane, kuna puu- ja köögiviljarikas dieet aitab hoida tervislikku immuunsust, hoiab ära haiguseid ja viib pikema elueani.  

Illinoisi tehnoloogiainstituudi (IIT) toitumisuuringute keskuse teadlased uurisid madala sissetulekuga tarbijaid, et saada rohkem teada, millised tingimused ja informatsioon puu- ja köögiviljade kohta võivad mõjutada nende ostukavatsusi. Peamiste asjaolude hulgas on eksitavad sõnumid, milles kirjeldatakse ebatäpselt teatavate puu- ja köögiviljade pestitsiidijääkide sisaldust „kõrgema“ sisaldusena. Selle tulemusel jätab madalama sissetulekuga tarbija ostmata nii mahepõllumajanduslikult või muul viisil kasvatatud puu- ja köögiviljad.

Tulemused on murettekitavad, kuna selliste huvigruppide nagu EWG - Environmental Working Group ja Only Organic poolt pestitsiidide jääkide kohta saadetavad sõnumid on teaduslikult ebatäpsed. Viimase 20 aasta jooksul avaldas EWG igal aastal nn räpase tosina (dirty dozen) nimekirja, milles kutsutakse tarbijaid üles sööma ainult populaarsete toodete orgaanilisi/mahedaid versioone, millele on lisatud eksitavaid ja ebateaduslikke väiteid pestitsiidide jääkide taseme kohta. Tegelikult näitas EWG nimekirja eelretsenseeritud analüüs, et mahepõllumajanduslike toodete asendamine mittemahepõllumajanduslike toodetega ei tekitanud tarbijale mingeid terviseriske ehk mahetoodete söömine ei andnud mingeid terviseeeliseid, kuna mittemahedate puu- ja köögiviljades olevate jääkide tase on äärmiselt väike või olematu.

John Hopkinsi teadlased keskendusid uuringus samuti madala sissetulekuga tarbijatele, kuna see grupp on aldis toitumsiega seotud haigustele. Uuringu autorid leidsid ka, et vastuolulistel tervise- ja ohutusalastel teadetel, sealhulgas pestitsiidide jääkidega seotud sõnumitel, oli tarbijatele negatiivne mõju. Nende leidude ja soovituste hulgas: „Mahepõllumajanduse probleem võib konkureerida teiste toitumist käsitlevate sõnumitega, mida tõestavad siin esitatud andmed. Võttes arvesse, et tervisliku toitumise kohta on valdavalt palju vastuolulist teavet, võib nii mõnigi tarbija üldse loobuda püüdest  tervislikult toituda.“

IIT ja John Hopkinsi uuringud näitavad selgelt, kui oluline on pakkuda tarbijatele teaduspõhist ja usaldusväärset teavet, et FAKTID, mitte HIRM, saaksid nende ostuvalikuid suunata.