Võtame lühidalt Campbelli loengu ja Sille otsitud pildid lühidalt kokku:
Cornelli loengust tuleb valgu mõiste väga ilusti välja:
Valk – on orgaaniliste makromolekulide komplekt, mis koosneb süsinikust, vesinikust, hapnikust, lämmastikust ja sageli väävlist ning moodustub ühest või enamast aminohapete ahelast. Valgud on kõikide elusrakkude põhikomponendiks. Valgud on näiteks ensüümid, hormoonid, antikehad ja seetõttu hädavajalikud meie keha normaalseks toimimiseks.
Kordame nüüd aeglaselt üle VALGUD ON KÕIKIDE ELUSRAKKUDE PÕHIKOMPONENDIKS.
Ensüümid on valgud - kas taimedes on ensüüme - jah jne, jne
http://cubic.bioc.columbia.edu/papers/2005_loctree/paper.html pärit selge joonis:
A on mittetaimne valk ja B on taimne valk- te leiate erinevusi aga mitte palju (C on ainurakne see ei ole antud juhul oluline)
Valk ei ole suutäis liha või lonks piima - valk on aminohapetest kokku pandud ja aminohape ise on näiteks selline:
Kui lihtsad elemendid, kas pole. Seetõttu, et need elemendid on meile igalt poolt kättesaadavad, on ka aminhapped enamikus keha poolt kokku pandavad. Osad on asendamatud küll - aga need asendamatudki on sama lihtsalt kokku pandud olemas igas taimes. Mitte kõik korraga ühes taimes vaid erinevates. Sestap süües mitmekesist toitu ja hingates ka:) - on valgud meil kõik olemas.
Aminohapped võetakse siis kokku ja valk tuleb välja selline:
Valgu kvaliteet erinevates valkudes
Vaatame siis seda kvaliteeti lähemalt.
Tabelis on 4 loomset ja 3 taimset valku ja on mitmeid erinevaid viise - metoodikaid nende kvaliteedi hindamiseks. Võib näha, et valgu efektiivsuse tase (P.E.R), mis tähendab valgu kogust grammides kehakaalu kohta on loomades kõrgem. Mis tähendab ka seda, et loomsed valgud soodustavad kehamassi kiiremat kasvu.
See on väga tore, kui vaadata asja laudas olevate loomade kasvu seisukohalt. Aga, mis puudutab inimest, siis see ei sobi meile. Inimesed ei kasvata oma lapsi kiireima kehamassi kasvu põhimõttel. Ülikiire kasv ei ole inimkehale hea - ülikiire kasv tähendab vähi vohama hakkamist.
Kaks teist näitajat ei erine üksteisest sugugi nii palju. Nii et, mis puudutab tegelikku kvaliteeti – bioloogilist väärtust (BV), on erinevus väike.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar