Siin selline kollasem ja aianduslikum variant päevaliiliast
Ja siin vana vohaja - kaevad veidi välja, järgmisel aastal suurem kogus tagasi:). Õied alles lahti minemata.
Juhani Puukoolis pakutakse erinevat värvi sorte - ja ka seal on märgitud, et õied sobivad toorsalatitesse.
Õis ise on väga hea:), nagu õied ikka
Päevaliilia (Hemerocallis fulva) - söömise kohta leidsin sellist: lehed ja võrsed - keedetult ja soovitatavalt ainult noored lehed-võrsed. Toorelt süües on vanem leht hallutsinogeen (nii et ei ole vaja ühiskonnal karta ainult kanepit - aed on mõjuga taimi paksult täis) - nii et proovime ettevaatlikult. Siin pildil olev leht on juba liig vana.
Õied - toorelt või keedetult. Väga head toorelt, soovitavalt süüa kui nupp veel pole lahti läinud, siis sisaldavad palju nektarit (keetes nektari kasulikkus hävineb) ja kui nupp täiesti lahti läheb - ei ole sina enam esimene - mesilased käinud, nektar läinud:)
Õisi võib ka kuivatada ja kasutada suppide paksendajana
Juured söödavad - juure küljes olevad mugulad toorelt või keedetult. Noored mugulad väga head, pähklimaitselised.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar