Meil reklaamitakse täiesti vabalt paljusid kahjulikke ja jämedalt võltsitud toiduaineid kui vitamiinide allikaid ja müüakse neid avalikult laiale ostjaskonnale. Ma lisan siia erinevat liiki küpsised, kompvekid, mahedad joogid nagu coca-cola ja limonaad, roiskunud liha, keedetud piim ja sadu teisi erinevaid toiduaineid, mis on täielikult oma elusad toitvad omadused kaotanud ja viivad inimesi ainult haigustele ja surmale.
Enamus kahtlastest toiduainetest kogutakse, segatakse kokku, pakitakse karpidesse, suletakse hermeetiliselt, neile riputatakse pika nööri otsa tabelike, millel koostisosade „teaduslikud” nimetused. Sellisena müüakse seda kergeusklikule rahvale kui „dieetpreparaati” muinasjutuliste hindadega. Nii kaugele on kommertsprobleemide tõttu läinud kaasaegne meditsiin. Me peaks täitma maailma kohe raamatutega, mis käsitleks tänases maailmas valitsevaid moonutusi detailselt….
Bioloogid leiavad erinevates ainetes teatud vitamiine, veidi hiljem avastavad nad, et vitamiin ei olegi lihtne aine, vaid koosneb tosinast erinevast ainest ja nad panevad neist igaühele nime. Pikapeale nad märkavad, et teatud vitamiin ei ilmutagi teiste juuresolekuta oma jõude. Nad võtavad selle arvesse ja viivad organismi terve seeria selliseid aineid.
Kunstlike vitamiinide toime inimorganismile on silmnähtav ja vasturääkiv. Me võime seda jälle selgitada näitega inimestest, kes ehitavad maja telliskividest, ladudes neid üksteise kõrvale ritta, seguga kinnitamata, aga siis, et seda viga parandada, teevad nad valmis terve barreli (umbes 164 liitrit) madalakvaliteedilist mörti ja valavad selle kõik korraga hoonele peale.
Täiesti loomulik, et see segu kaitseb hoonet mõne aja tuule ja vihma eest, kuid ta ei seo üksikuid telliskive ja loomulikult ei liida ehituse sisemisi kihte. Mõnikord kasutatakse seda võltsmaterjali suurtes kogustes ja siis see hoone, mille vundament on liiga ebapüsiv, kukub lihtsalt kokku. Samasugune olukord võib juhtuda vitamiinide manustamisel organismi, kui inimene sureb kohe pärast süsti. Kuidas tohib soovitada ainet toiduainena, mille minimaalne annus süstituna tapab inimese viie minuti jooksul.
Millal küll tärkab inimestes terve mõistus ja nad loobuvad kõigist neist totrustest?
Kuid eriti naljakas on see asjaolu, et mingi kõrge teadlane, suur tsütoloog, kes on pühendanud kogu oma elu elusa raku bioloogiliste funktsioonide uurimisele, või arst-dietoloog, kelle elu eesmärgiks on ideaalse dieedi väljatöötamine inimestele, ostab esimesena isiklikke rakke hävitavaid degenereerunuid toiduaineid ja juhindub üksnes oma maitsest, lismata mõistust…
Piiratud mõistusega ja tagurlikele inimestele on, muidugi, väga raske tõestada toortoidu eeliseid keedetud toidu ja ravimite ees. Ei tohi unustada, et me elame Kosmose Ajastul, aga mitte keskajal, kui jälitati igasuguseid progressiivseid ideid ja suuri leiutusi, mis vajusid aastasadadeks unustuse hõlma…
Peab tunnistama, et bioloogid on erinevaid toiduaineid uurides teinud tähtsaid avastusi, mille eest me oleme neile tänulikud. Kõik need saavutused kuuluvad suurte hulka ainult kaasaegse tehnika ja inimese vaimse arengu seisukohalt. Kuid looduse suure tarkuse kõrval on isegi kõige kuulsam teadlane kõigi oma tohutute avastusega 5-aastane laps. Kes need teadlased ka ei oleks, neil ei ole õigust hävitada tooreste materjalide harmooniat ja terviklikkust, mille on loonud loodus ise, ja laiadele hulkadele esitada oma lasteaia tasemel teadmisi kui tõelist teadust.
Kõige suurem oht on selles, et me kasvatame endas pidevalt vajadust suurema hulga valkude järele, kui seda leidub taimsetes koostisosades. Kui varem vajasid inimesed väikese hulga valke, siis nüüd vajatakse neid aina rohkem ja rohkem, võrreldes nõudmistega inimese evolutsiooni ajal…Sünteetiliste vitamiinide tohutu hulk tänapäeval ei saa iialgi teenida toitumise eesmärki. Seda enam, et sageli juba 5 minuti pärast organismi sattumist lakkab nende elutegevus.
Täiesti rumal on oletada, et mingid kindlad toiduained võiks olla spetsiaalsete vitamiinide ja teiste toitainete allikaks. Kõik orgaanilised komponendid formeeritakse ühtedest ja samadest koostisosadest, kuid nad erinevad üksteisest oma füüsikaliste ja keemiliste omaduste poolest, mis tuleneb erinevusest nende ehituses ja molekulaarstruktuurist. Näiteks kõigile tuntud alkohol ja suhkur koosnevad ühesugustest keemilistest elementidest (süsinik, vesinik, jne), kuid erinevad üksteisest värvuse, maitse ja välimuse poolest. Linnud oma puuris teiste koduloomade kõrval toituvad ühest ja samast rohuliigist; isegi need olendid, kes tarvitavad valke, rasvu, vitamiine ja mineraale, erinevad üksteisest…
Ükski kunstlik vitamiin ei asenda looduslike vitamiinide imelist tasakaalu, ükski mürk ei suuda nii, nagu looduslikud ained reguleerida inimkeha organite ja näärmete tõelisi biolooogilisi funktsioone. Ükski antibiootikum ei asenda looduslikke, mis on köögis hävitatud.
Meditsiin on tallanud jalge alla põhilise seaduse: iga tehase katkematu töö sõltub vaheaegadeta ja laitamtust toorainega varustamisest kindla inseneri-projekteerija poolt. Antud juhul on täistoortoit elavateks rakkudeks inimvabrikule ja muud ei midagi.
Sealjuures hävitatakse pidevalt uusi vabrikuid tubaka, alkohoolsete ja mittealkohoolsete jookide, küpsiste, keediste, jäätiste, vorsti, valge leiva, või, konservide ja teiste ohtlike toiduainete tootmiseks. See kõik tõendab, et inmene ei juhindu oma praktilises elus tervest mõistusest, vaid hukutavatest vigadest ja ebausust, mis on iseloomulikud roogatest mürgitatud inimkonnale.
Tehnilistest avastustest ja teaduslikest saavutustest joobununa kujutab kaasaegne inimene end tsivilisatsiooni seniidis, tegelikult vireleb ta primitiivses, ebaloomulikus ja pimedas olemises.
Tegelikult on inimene ikka veel nii naiivne, et hirmsate valede ja isegi kohutavate mürkidega võtab ette hullumeelseid eksperimente, et kõrvaldada häireid, mis nende vahelesegamine organismis esile kutsus. Peale selle viib ta läbi eksperimente tummadel ja kaitsetutel loomadel, kuid ka iseendal, oma armastatud lastel ja kogu inimkonnal.
Looduse eksimatu ettekirjutuse järgi on meie Looja-Jumal kõik need materjalid kokku seadnud, mis ulatuvad kümnetesse tuhandetesse. Iga meterjal paistab silma oma täpse hulga poolest. Selle järgi tohime me ühte ainet tarvitada tuhat grammi, teist – kõigest ühe grammi, kolmandat aga ainult tuhandiku grammist. See on juhtiv seadus kõigile vabrikutele. On tähtis, et need ained oleks rakkude käsutuses teatud kindlates kogustes. Iseäranis suurt tähelepanu tuleb pöörata sellele, et ei sisalduks kahjulikke aineid…
Küllaltki paradoksaalne on asjaolu, et kõige varajasemast tsivilisatsiooni ajast alates osutus ainult inimene kogu maailmas selleks erandiks, kes kaotas kõigi nende koostisosade terviklikkuse tunde, millest ta ise on loodud. Sellepärast töötabki päevad ja ööd oma laboratooriumides ja uurimiskeskustes, viies läbi hulgaliselt mitmesuguseid katestusi ja eksperimente, lahates ühe materjali teise järel; toodab neid mitmesugusel kujul ja ülistab neid muistsete nimetustega ning täidab nendega karbid ja pudelid. Ja kõike seda nimetatakse teaduseks."
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar