teisipäev, 18. veebruar 2014

BELLE AMI "Minu Tõbi"

 Toiduteema aasatepikkune uurimine ja silmad-kõrvad lahti hoidmine on toonud minuni väga erinevaid juhtumeid tervenemisest ja mittetervenemisest. Mõned neist täiesti kurioossed. Toortoit on suurepärane, kuid ta ei ole mõttest kiirem. Pea igaüks saab leevenduse oma ihuhädadele ka lühemaks või pikemaks ajaks. See on hingetõmbepaus. Algamas on suur töö. Iseendas ja iseendaga. Mõne kuu või mõne aasta pärast tulevad hädad tagasi - lootuses, et oled valmis aru saama. Kui saad on elu lill:), kui mitte, siis ....
 
On ilus sinine taevas ja allpool seda voolavad pilved. Need pilved on ebaühtlased, erineva kujuga, nende vahel on tühimikud. Neid pilvi püüame lakkamatult täita millegi heaga: macaga, chiaga, kanepiga, aspiriiniga, ensüümidega,  vitamiinidega, mineraalidega, toiduga …
Püüame pilved teha taevaks ja oleme valmis kõvasti võitlema. Pilvi aina täiustades, sest neil on ju midagi puudu, kui nad ei ole sinine taevas – nii lõputu, sile, karge. Lõputu voona voolab pilvede ümbertegemiseks materjali, tonnidega toitu – seda kõige paremat. Kilodega tablette – neid kõige moodsamaid.
Ja ühel hetkel tuleb tuul ja puhub pilved sinise taeva alt ära. See juhtus seetõttu, et me sõime just sellist toitu, sellist erilist taime, sellist kvaliteetset tabletti …?
On öö ja on pime. Nüüd tuleb öö muuta päevaks. Sest öö on halb ja päev on hea. Raamatus ju kirjutatakse nii. Alateadvuses meile küll meeldib öö aga me ei tunnista seda. Öö on paha ja kui meile meeldiks öö, siis oleksime ka meie pahad. Jätkuvalt püüame ööd muuta – tablettidega, toiduga, reeglite järgimisega, uskumustest kinnihoidmisega. Loodame, et mõni „targem“ arst, ekspert, spetsialist muudab öö ära. Me võitleme ööga, teeme jõupingutusi. Ja kui me oleme ennast piisavalt piiranud, maha surunud, eitanud  kaob öö ja algab päev. Päev tuli seetõttu, et me järgisime täpselt „targemate“ juhiseid, režiimi, piiranguid …?
Meile tuli tõbi. Haigus. See on paha. Me võitleme sellega. Me surume ta kohe maha, sest paha olla ei taha. Ainult häid inimesi on maailma vaja ja ainult häid armastatakse. Me saame omale lubad kõiksugu häid asju pahade asjade vastu. Paha saab tagasi surutud, paha saab maha maetud, välja juuritud. Tõbi tabab last. Laps saab terveks ravitud kohe. Mitte hetkegi ei tohi ta tunda halba. Mitte hetkegi ei tohi ta tunda … tinktuurid, tabletid, pillid, imejoogid. Teeme analüüsi ja tal on midagi PUUDU. Nüüd kohe leidkem asi, mis sinna auku – puuduse auku panna. Puudus on paha. Puudus on halb. See tuleb likvideerida. Kõik halb tuleb kaotada. Kuid see on lõputu tühjus, mida täiedakse hea kraamiga: toiduga, pillidega, pulbritega... See ei ole see kraam, mis miskit täidab. On üldse vaja täita iga ava? On öö, see tuleb sundida päevaks. On pilv, see tuleb tampida taevaks. Et halba ei oleks.

Ühel päeval enam ööd ei ole – on ainult päev. Ei midagi muud. Mis järgneks ainult päevale – häving.
Universumis on kõik, mis ON. Maapinnas on kõik, mis ON. Inimeses on kõik, mis ON. KOGU AEG. Õunas on kõik, mis on. Vihmaussis on kõik, mis ON. Sina oled igas vihmaussis, õunas, inimeses. Iga inimene, iga vihmauss ja õun on sinus. Püüd seda tabletiga või ükskõik millega muuta on juba luhtunud.
Loomine on loonud kõik, mis on. See on sinus ja minus ja temas. On loodud halb ja paha. See tagab liikumise. Kui halba ei ole jääb liikumine seisma. Kui on ainult päev!
Kõik tunded on SINUS olemas ja iga INIMENE on sinus olemas. Ühe osakesena. Miljard tähte universumis – miljard osakest sinus. Igaüks esindamas ühte loomise tahku.
Kuidas hävitada endas või lapses halb? Kuidas hävitada maailmast kõik pahad? Kanepiga? Kasekäsnaga? Pestitsiidiga? Relvaga? Toortoiduga?
Haigus on paha ja selle me hävitame. Me ei tunne haigust. Me ei tahagi teda tunda. Oma sõpra. Oma gurut. Haigus on öö ja tervis on päev. Nad vahelduvad hoolimata sellest, mida sina arvad või teed. Haigus on seni, kuni sa saad aru, et sinus on kõik mis olemas on ja sa ei saa seda muuta. Sa saad armastada. Ja õpid öös nägema müstikat ja sümbioosi elu enesega. Õigem oleks öelda - seni on haigus halb ja vajab hävitamist. Peale aru saamist on haigus osa sinust, sama loomulik ja hävitamist mitte vajav.

Julmus – on sinus ja heldus - on sinus, kurjus – on sinus ja leebus – on sinus. Kõik, mida sa selles maailmas näed on sinus eneses. Kas sa leiad, et lihasööja on julm loomatapja ja et julmust on nii palju? Kas tead miks? Sest sina ei armasta julmust iseendas. Ja seni, kuni sa seda endas ei aktsepteeri – see kasvab. Kasvab sinu silmade alla, sinu peres, sinu kogukonnas, sinu riigis. Kasvab seni, kuni sa saad aru – ainus võimalus on ennast armastada sellisena nagu sa tegelikult oled. Kogu komplektiga – koos julmusega. 

Mitte ainult päeva iseendas – vaid ka ööd! Ja ülemäärane julmus taandub maailmast, sest sa oled aru saanud, kes sina tegelikult oled. Ja see muutub lihtsalt üheks vajalikuks osaks sinust endast. Et sa julgeksid rahulikult maailmas ringi kõndida, ilma et halaksid iga surmatud bakteri, raku, imepisikese putuka pärast.
Sama on kõigega, mida sa pead halvaks. Absoluutselt kõik on osa sellest, kes sina tegelikult oled. See sügavaim olemus, mis asub igaühes, on patuta, puhas ja igavene ning ühendatud oma Loojaga ja kõige ning kõigiga, mis ON.
Kui tekib haiguse märk, mida me teeme. Me hakkame kohe mõtlema, kuidas seda olukorda muuta. Kuidas see kaotada. Hirm halva ees halvab arukuse. Miks sa arvad, et sinu olemus – sinu sügavaim olemus, mis on alati muutumatu, igavene, piirideta – ei too sulle tervist tagasi. Siis, kui saabub jälle päev. Ja ei usu, et ta võib seda teha ilma ühegi välise aspektita. Sa usud tabletti, reklaamitud ravimtaime purusse, piirangusse, endale haiget tegemisse. Sa ei usu sellesse, MIS ON. Sellesse, kes sina tegelikult oled.
Taimetoitlane ja toortoitlane kardab juba olla haige. Kuidas siis nii? Vaimne inimene kardab haigust! Ütleme parem, et kardab olla halb. Seda püütakse eitada ja kohe kiirelt kaotada. Kas saaks rutem. Mis teeb halva heaks rutem? Mis aine sisse juua, et mitte tunda endast ühte aspekti. Andke see miski väljastpoolt, mis halva kaotab. Läheb kiiremini mööda halb, läheb kiiremini mööda hea. Ei ole aega ja lugupidamist halva vastu, ei saa olema seda ka hea jaoks. Ja ometi ta ei kao, sest koos kaoks kõik, mis sina oled. 
Kas kaubelda eluga. Ennast piirates ja sundides ütled elule – näed ma patune kannatan, sina pead nüüd mulle andma selle, mida mina tahan. Parem, kui ma saan selle kohe. Näed, ma järgin nüüd seda või toda tehnikat. Ma joon seda oksele ajava välimusega headest asjadest kokku blenderdatud  tervislikku sisse. Anna mulle nüüd selle eest see, mida mina tahan. Siis ma olen terve ja tugev ning saan ka teistes halba hävitada. Ehk seda suurendada.
Või võidelda pahadega, kes on meile hea ära keelanud. Sest just see keelatud või kallihinnaline hea on see, mis meie paha hävitab! Miks meil pole piisavalt raha, et osta see kõige parem halva hävitaja? Kas pole Loomise arm nii otsatu, et ta teeb sulle Sinu enda – selle, kes sa tõeliselt oled – hävitamise tõeliselt raskeks.
Sinu tõbi on kingitus, võimalus – seda ei pruugita üldse igaühele anda. Eriti head inimesed põevad raskeid haigusi. Sest nad keelduvad igasugusest halvast ja ei ole nõus seda tunnistama osana sellest, kes nad tegelikult on. Mida keeldud nägemast, see kasvab sellise suuruseni, et enam märkamata ei saa jääda.
Sa võid küsida endalt, kui suures osas sa endaga lepid. Ehk milliseid tundeid sa lubad endale ja milliseid mitte. Mis sulle maailmas ringi vaadates meeldib ja mis mitte. See osa, mis ei meeldi (tavaliselt tundub hullumeelne, julm, vastik, hävitav, laastav – kõik negatiivne) ootab äratundmist ja  leppimist. Selline ma olen ja mina olen KÕIK MIS ON.

Ma olen teatud aegadel palju mõelnud selle üle, et viimased saavad esimesteks ja esimesed jäävad viimasteks. Igaühel on oma vaatenurk. Kuid mina tunnen, et need, kes on praegu halvad saavad „esimesteks“, sest nemad on olnud nõus kandma „halva“ rasket koormat, et hea ometi kord mõistaks seda, et ka temas on kõik, mis olemas ON ja et see, mida ta tunnistada ei taha, ilmub tema silma alla teda ärritama. Ja need väga head, kes lillelegi liiga ei tee, jäävad viimasteks, sest nad on suurendanud maailmas halba tahtmatusega seda endas näha... 


Sestap, kui sa eksid toortoidu raamidest välja. Siis sellest sa halvaks ei muutu. Kuna sa oled juba halb:). Nii hea kui halb. 
Vaheldumisi. Ja sa ei pea paastuma (võid muidugi, kui armastad seda), et oma "patust" keha puhastada kõigest halvast: parasiitidest (uih kui halb), toksiinidest (oh kui palju seda on), mürkidest - kokkuvõtlikult halvast ja veel halvemast. Sest sa ei saa neist lahti. Sest halba ei ole võimalik sul endast välja võtta, vihaga eemaldada - ah nüüd ma alles mürgitan sind imeliste rohtude ja ensüümide ja aluselisuse ja antioksüdantide ja antiseptikutega:). Kas nüüd on halba maailmas vähem? Nüüd peavad teised loomise aspektid - teised loodud võtma sinu halva endasse kanda. Sest muidu oled sina oma headuses headuse mürgitussse suremas. Ei ole võimalik hävitada seda, mis on. Vaata parem kõrvalt, kuhu see viib. Ring saab täis. Öö muutub ALATI päevaks. Sa kas näed selle nimel vaeva või oled lihtsalt olemas. 
Kas sa võiksid endal lubada täna olla veidi paha - ja teha oma kehaga seda mitte midagist. Jääda kõrvale sellest tabletist, superfoodist, uuest detoksprogrammist ... luba endal olla halb. Luba täna olla endal see, kes sa tegelikult oled:). 
'

Äkki ma suren? Kui sa arvad, et ühe tableti, ühe ampsu, ühe reegli järgimisega suudad sa elult välja pressida kindlustunde, et sa oled järgmisel hetkel selles kehas, et see keda sa armastad on sinuga, siis see illusioon on kerge purunema. Mäletad, mis ütles Yukteswar Yoganandale:
"Eks siis sure!“ Vaat säärane ärevusttekitav nõuanne paisati õhku. „Sure Mukunda, kui sa pead surema! Ära iial võta omaks suhtumist, et sa elad mitte Jumala, vaid söödava väest! Tema, kes ta on loonud kogu ihutoitluse selle ükskõik millises esinemisvormis ja andnud meile söögiisu kannab kindlasti hoolt selle eest, et temale pühendunut ülal peetakse! Ära kujutagi ette, nagu elaksid sa riisist või püsiksid püsti raha või inimeste najal! Kas nemad saavad sind aidata, kui Jumal võtab sinult eluhinguse? Nad on pelgalt tema kaudsed instrumendid. Kas toit seedub kõhus tänu sinu enda mingisugustele oskusele? Mukunda, kasuta oma eristusvõime mõõka! Raiu läbi vahendajate ahelad ja tunneta Ainsat Põhjust!“

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar