Soolestiku tervis vol 8 - lahtistid, antibiootikumid; probiooikumid, prebiootikumid, sünbiootikumid

 

Loen dr. Gabrielle Fundaro ja dr. Jesse Hoffmani raamatut mikrobioomist ja kokkuvõtlikult ravimitest, mis mõjutavad baktereid.

Antatsiidid ja lahtistid

Kuna pH on mikroobide kasvu ja elujõulisuse seisukohalt kriitiline tegur, võivad ravimid, mille eesmärk on vähendada või muuta seedetrakti happesust, mõjutada mikroobipopulatsioone, mis on pH muutuste suhtes tundlikumad. Kaks levinumat hapet modifitseerivate ravimite klassi on antatsiidid ja prootonpumba inhibiitorid (PPI). Kuigi need ravimid on suunatud peamiselt maole ja selle keskkonna pH-le, on mõju kogu seedetraktile siiski võimalik. PPI kasutamise potentsiaalne tagajärg on suurenenud risk nakatuda Clostridium difficile'ga, mis on väga patogeenne bakter, mis hävitab seedetrakti ja mida on uskumatult raske ravida. Arvatakse, et suurenenud risk C. difficile'i ülekasvuks on seotud PPI kasutamisest tingitud "normaalse" mikrobioomi häirumisega, mis võimaldab C. difficile'i bakteril takistamatult paljuneda.

Ja olla tasub ettevaatlik, kui pakutakse aluselist vett - tugevalt aluseline vesi neutraliseerib hapet samamoodi nagu antatsiid ja võib mikrobioomile läbi selle palju kahju teha.

Ma olen varem sellest pahast bakterist kirjutanud siin: https://paikesetoit.blogspot.com/2019/05/kaotatud-bakterid-ja-antibiootikumide.html

 Uuringud on näidanud, et PPI kasutamine on seotud mikroobide mitmekesisuse vähenemisega ja teatud bakteripopulatsioonidega, mida peetakse kasulikuks. Mõned tõendid viitavad sellele, et PPI kasutamine võib suurendada ka peensoole bakteriaalse ülekasvu (SIBO) riski, kuna vähenenud happesus avaldab kaksteistsõrmiksoole mikrobioomile vähem survet. Teiste antatsiidide kohta – nii käsimüügis kui ka retsepti alusel – puuduvad uuringud, kuid on võimalik, et mõju soolestiku mikrobioomile võib olla sarnane. Siiski on enne järelduste tegemist vaja rohkem uurida.

Mikrobioomi mõjutavad ka seedetrakti motoorika ja toidu soolestiku läbimise aeg, seega pole tõenäoliselt üllatav, et ka lahtistid võivad mikrobioomi mõjutada. Lahtistav polüetüleenglükool (PEG) mõjutab vedeliku jaotumist soolestikus, põhjustades väljaheite kiiremat eritumist. PEG-i kasutamise uuringutes närilistel leiti konkreetselt nii "püsivaid" kui ka mööduvaid muutusi erinevates bakteripopulatsioonides ning teadlased väitsid, et need muutused olid seotud limabarjääri ja immuunfunktsiooni häiretega. Samuti leiti, et PEG kasutamine oli seotud mutsiini lagundava rühma Bacteroides perekonna suurenenud arvukusega. Uuringutes on leitudnii seda, et lahtistava soolepuhastuse mõju oli enamikul inimestel ajutine ega erinenud mikrobioomi tavapärastest ajalistest kõikumistest mitme kuu jooksul kui ka ägedaid ja püsivaid muutusi, sealhulgas Lactobacillaceae vähenemist ja Enterobacteraceae taseme tõusu.

Ühes üllatavas uuringus leiti, et kolonoskoopia preparaat kustutas viie osaleja mikrobioomi individuaalse spetsiifilisuse, kuigi see taastus kahe nädala jooksul. Inimeste osas on selles valdkonnas endiselt vaja rohkem uuringuid, kuna need vähesed uuringud olid ainult ühe lahtisti kasutamise mõju osas.

Antibiootikumid

Kuigi on suhteliselt haruldane, et antibiootikumide võtmine on suunatud konkreetselt soolestiku mikrobioomile, on suukaudselt manustatavate antibiootikumide mõju vältimatu. Antibiootikumid võivad avaldada lühi- või pikaajalist mõju, millest viimasest ei teata veel kuigi palju. Laias laastus võib antibiootikumide lühiajaline kasutamine vähendada mikroobide mitmekesisust, muuta metaboolset funktsionaalsust ja pärssida või tugevdada otseselt või kaudselt spetsiifilisi taksoneid, mis võivad vähendada patogeenset resistentsust. Antibiootikumide praktilised kõrvaltoimed hõlmavad antibiootikumidega seotud kõhulahtisust (AAD), mis mõjutab kuni 35% ravitud isikutest.

Antibiootikumide toimet mõjutavad nii antibiootikumi tüüp kui ka mikrobioomi mitmekesisus antibiootikumide manustamise hetkel. Mitmekesisem mikrobioom võib tõenäolisemalt mõne nädala jooksul naasta oma "antibiootikumieelsesse" olekusse. Krooniline antibiootikumide põhjustatud soolestiku mikrobioomi häire võib kaasa tuua pikaajalise nihke tavapärases stabiilses mikrobioomis. See tähendab, et vähenenud mitmekesisus – mõjutatud on kuni 30% mikroobide populatsioonist – on täheldatud pärast teatud antibiootikumide kasutamist, mille toime kestab ühest kuust kuni kuue aastani.

Jämesool on suures osas asustatud anaeroobsete bakteritega, nii et anaeroobsetele patogeenidele suunatud antibiootikumi kasutamine mõjutaks ka teisi anaeroobe, mis võivad olla neutraalsed või kasulikud. Samuti eksisteerivad mõned mikroobid sümbiootilises suhtes teistega, mis toodavad toetavat metaboliiti, mistõttu võivad esineda sekundaarsed toimed isegi mikroobidel, mis ei saa antibiootikumist otseselt kahjustatud. Lisaks otsesele mõjule mikroobikooslusele võib antibiootikumide kasutamine muuta soolestiku metaboolset funktsiooni ja hapnikusisaldust, mis mõlemad mõjutavad mikroobide elanike ellujäämist.

Süsivesikute fermentatsioon ja butüraadi tootmine võivad väheneda fermentatsioonivõime vähenemise tõttu, mis põhjustab soolestiku läbilaskvuse suurenemist ja rakkude metabolismi muutumist. See võib olla üks mehhanism, mille abil aerotolerantsed patogeenid võivad kasulike või neutraalsete anaeroobide survest välja kasvada, põhjustades haigusi. Ampitsilliin, amoksitsilliin, tsefalosporiinid ja klindamütsiin on kõige levinumad C. difficile infektsiooniga seotud antibiootikumid ning patogeen ise nõuab ravina tugevaid antibiootikume. Teatud haiguste, nagu kolorektaalse vähi, põletikulise soolehaiguse ja rasvumise riski on seostatud varajase või kroonilise antibiootikumide kasutamisega, kuid uuringud ei ole lõplikud ning põhjuslikke mehhanisme ega mõju üldistele tervisetulemustele pole kindlaks tehtud.

Kuigi mõned uuringud on näidanud milline probiootikumide lisamine võib aidata taastada antibiootikumieelset mikrobioomi, tõi hiljutine inimestel tehtud uuring esile mõningaid tulemusi, mis kutsuvad ettevaatusele. Selle asemel, et taastada mikrobioomi algne mitmekesisus, ilmnes laktobatsille sisaldava probiootikumi võtmisel hoopis hilisem mikrobioomi taastumine. Teadlased pidasid seda düsbioosi vormiks, mida iseloomustab probiootiliste bakterite liigne esindatus ja natiivsete mikroobide pärssimine.

Kroonilise antibiootikumide kasutamise ja soolestiku mikrobioomiga seotud suur probleem on antibiootikumiresistentsuse väljakujunemise potentsiaal. Antibiootikumiresistentsus (AMR) on õigustatud rahvatervise probleem, mis põhjustab igal aastal maailmas hinnanguliselt 700 000 surmajuhtumit. Bakterid on üldiselt väga kohanemisvõimelised oma keskkonna teguritega ja neil on suur võime muuta oma geneetilist materjali, et arendada välja ellujäämismehhanismid, kui on olemas oht nende elule. AMR tekib siis, kui mikroobid arenevad ja kohanduvad antimikroobsete ravimitega, muutes need ebatõhusaks ja tulemuseks on tugevam mikroobide sugupuu. Tõenäoliselt on see tingitud antibiootikumide ebaõigest kasutamisest, AMR-bakteritega nakatunud inimeste reisimisest ning vee või toidusüsteemide võimalikust saastumisest AMR-bakteritega. Mikroobid võivad horisontaalse geeniülekande kaudu oma geneetilist materjali kiiresti edasi kanda ühe põlvkonna jooksul, luues suuri mikroobipopulatsioone, mis on teatud antibiootikumide toime suhtes resistentsed. See tekitab tõsiseid takistusi bakteriaalsete infektsioonide ravimisel ning nõuab AMR-i ennetamiseks antibiootikumide mõistlikku retsepti ja asjakohast kasutamist.

Suukaudsed rasestumisvastased tabletid ei mõjuta soolestiku mikrobioomi.

Statiinide puhul ei ole mõju täheldatud.

Metformin (II tüübi diabeedi raviks) puhul on täheldatud märkimisväärset mõju mikroobide koostisele (uuringud inimestel ja närilistel). Gaasitootmisega seotud kõrgenenud mikroobsete geenide ja võimalike patogeenide hulk.

Probiootikumid, prebiootikumid, sünbiootikumid

Probiootikumid on elusad mikroorganismid, mis piisavas koguses allaneelamisel võivad peremeesorganismile kasu tuua. Probiootikumid võivad mõjutada soolestikku ja üldist tervist, takistades patogeensete bakterite kasvu, parandades soole rakuseina terviklikkust ning moduleerides immuun- ja närvisüsteemi. Probiootikumid võivad toota bakteriotsiine, mis nii pärsivad potentsiaalsete patogeenide kasvu kui ka reguleerivad soolerakkude ringlust. Mõned võivad toota ka valke, mis kaitsevad soolestiku rakke oksüdatiivse stressi ja endotoksiinide eest. Praegused probiootilised organismid hõlmavad nii baktereid kui ka pärmi ning need võivad olla kapslite kujul või kääritatud piimatoote, näiteks jogurti või keefiri, osana. Bifidobakterid ja laktobatsillid on kõige levinumad probiootikumides kasutatavad bakterite perekonnad ning Saccharomyces boulardii on probiootilistel eesmärkidel kasutatav pärmitüvi.

Vaatamata kaalukatele leidudele ja intrigeerivale potentsiaalile on endiselt küsimusi, kas probiootikumid rikastavad lisaks väljaheiteproovidele ka inimeste seedetrakti ja kas see on oluline, kas nad seda teevad või mitte.

Enamik uuringuid mõõdab muutusi väljaheite bakterite sisalduses ja eeldavad siis, et see esindab soolestiku profiili, kuid tegelikult on need oluliselt erinevad. Täiustatud testimismeetodid on näidanud, et isegi kui väljaheiteproov on probiootiliste bakteritega rikastatud – nagu tavaliselt –, ei pruugi inimese luminaal- ja limaskestakoed ning mikrobioom üldse mõjutatud saada. See probiootiline "resistentsus" avastati hiljuti inimestel ja ka hiirtel. Ei ole võimalik kontrollida, kas probiootilised bakterid asuvad elama või kus nad seda teevad. Arvestades üksikute mikrobioomide, toitumise, bakteritüvede ja uuringu ülesehituse varieeruvust, on käsimüügis olevate probiootikumide tõhususe kohta raske teha lõplikke väiteid.

Siiski näitavad uuringud järjekindlalt, et probiootikumide lisamine võib teatud olukordades abiks olla ning mõnede fermenteeritud toiduainete tarbimine on seotud suurenenud mikroobide mitmekesisuse ja kasulike tervisemõjudega.

Probiootikumid

Probiootikum on tuletatud ladinakeelsest sõnast "pro" ja kreekakeelsest sõnast "biootiline" - elu. Probiootikume on määratletud kui elusaid mikroorganisme, mis piisavas koguses manustatuna toovad peremeesorganismi tervisele kasu. Probiootikumide kontseptsioon kujunes välja 20. sajandi vahetusel hüpoteesist, mille pakkus esmakordselt välja Nobeli preemia laureaat vene teadlane Elie Metchnikoff.

Probiootikum on siis see, mida leiad käsimüügist ja kapslina sisse võtad. Neid on väga palju ja väga toredate reklaamidega. Probiootilised on ka  fermenteeritud (hapendatud) toidud.

Prebiootikumid 

on enamasti kiudained, mis on mitteseeditavad toidu koostisosad. Prebiootikumid on siis substantsid, mida saavad sünteesida ainult meie kehas olevad bakterid, mitte meie ise. Prebiootikumid soodustavad kasulike bakterite kasvu ja paljunemist seedesüsteemis. Tervist edendavate bakterite hulka, mida kõige sagedamini suurendavad prebiootikumid, kuuluvad perekondadesse Lactobacillus ja Bifidobacter kuuluvad bakterid, mis kipuvad piirama kahjulike bakterite esinemist.

Kõik, mis sisaldab suhkrut, võib olla prebiootikum: mannanoligosahhariidid, laktoos, galaktoglükomannaanid, oligofruktoos ja inuliin.

Kuna ka inuliini püütakse müüa toidulisandina ja "tervisetoodetesse" juurde lisada, siis sellest veidi rohkem. Inuliin on teatud tüüpi prebiootikum, aine, mida kasutavad teie seedetrakti mikroorganismid ja mis mõjutab positiivselt tervist. Praeguseks on tõendeid selle kohta, et kolm prebiootikumi võivad tuua tervisele kasu: inuliin, mida nimetatakse ka pika ahelaga inuliiniks; fruktooligosahhariid (FOS), lühikese ahelaga inuliin, mida nimetatakse ka oligofruktoosiks, ja galakto-oligosahhariid (GOS).

Nii inuliin kui ka FOS ekstraheeritakse sigurijuure kiudainetest, looduslikest toidukiududest, mida ekstraheeritakse kuuma vee abil võilille perekonda kuuluvast taimest.  See ei ole tegelikult midagi haruldast ega eraldi pulbrina ostmist vajav, nimelt on Inuliini on leitud 36 000 taimest - sestap valikut on - banaanid õunad, sibul, spargel, maapirn, võilille juur, nisu, rukis jpm.

Kuna inimesed söövad taimseid terviktoite vähe, siis on muutunud populaarseks kiudainet ja just eriti inuliini erinevatesse toodetesse juurde segada. Siin on omad agad. Nagu iga kiudaine põhjustab ka inuliini lagundamine gaase, puhitust ja kõhuvalu - eriti kui seda tarbitakse suures koguses või liiga kiiresti.  Kogus, mida inimene talub on individuaalne - oletatakse, et see jääb 5-10 g/päevas vahele. 

Sünbiootikum 

on määratletud kui prebiootikumide ja probiootikumide segu, mis mõjutab peremeesorganismi soodsalt, parandades elusate mikroobsete toidulisandite ellujäämist ja siirdamist seedetraktis, stimuleerides selektiivselt ühe või piiratud arvu organismi kasvu ja aktiveerides ainevahetust. tervist edendavad bakterid ja seeläbi parandab peremeesorganismi heaolu. 

Sünbiootikumi kasutamise peamine põhjus on see, et tõeline probiootikum ilma prebiootilise toiduta ei püsi seedesüsteemis hästi. Võttes kapsliga juurde probiootikume, võib snende mõju olla väike või hoopis olematu, kui ei muretse bakterite toidulaua eest.

Ilma probiootikumi jaoks vajaliku toiduallikata on sel suurem hapnikutalumatus, madal pH ja temperatuur. Kuna prebiootikumid on suurepärane koht probiootikumide arendamiseks, säilib nende heade bakterite populatsioon.  

Sünbiootikumid toimivad kahel viisil: 

1) parandades probiootikumide elujõulisust ja 

2)pakkudes konkreetset kasu tervisele. Sünbiootilise toidu tarbimine viib soolestiku metaboolsete aktiivsuste moduleerimiseni, säilitades soolestiku biostruktuuri. Eelkõige viitas sünbiootilise toidu võimalikule tervist edendavale toimele lühikese ahelaga rasvhapete, ketoonide, süsinikdisulfiidi ja metüülatsetaadi märkimisväärne suurenemine pärast söötmisperioodi.