beebirohelisega edasi

Veel üks laste sõber - jänesekapsas

Kevadisi värskeid lehti kasutatakse söögiisu tõstmiseks ja ravi otstarbel - alahappesusega gastriidi (maokatarri) korral. Taimedest välja pressitud mahla (või ka purustatud lehti) pannakse kasvajatele ja paisetele, samuti vanadele halvasti paranevatele haavadele. Mahla, lahjendatud veega vahekorras 1:4, kasutatakse suu loputamiseks stomatiidi ehk suu limaskesta põletiku korral.

Kõige rohkem sõid jänesekapsast vanasti loomulikult karjused. Jänesekapsa hapu maitse tuleneb kahest happest: oblik- ja askorbiinhappest. Taimest eraldatud oblikhapet kasutati vanasti limonaadide hapustamiseks ja piimavalkude sadestamiseks. Nüüdisajal süüakse põhiosa kogutud jänesekapsast toorelt. Lehtedest valmistatakse salateid, külmsuppe, külmi kastmeid. Lehti ja õisi kasutatakse ka mitmete roogade kaunistamiseks.

Pungad tulekul

Varsti on neid, mida süüa päris palju. Minul aias parasjagu ainult väike osa mustsõstra pungi.

Pungas on kõik, mida leidub lehes ja veelgi kontsentreeritumal kujul. Mustsõstra lehes on C vitamiini kuni 400mcg st kuni 9 korda rohkem kui apelsinis, P ja B grupi vitamiine, E vitamiini ja karotiini. Orgaanilisi happeid - õun-, viin- ja sidrunhapet- kuni 3%, pektiinaineid kuni 4%. Lehed sisaldavad lisaks fütontsiide, väävlit, hõbedat.Mineraalainetest kaaliumi, rauda, fosforit, kaltsiumi, mangaani, magneesiumi ja vaske. Näiteks kaaliumi on lehtedes rohkem kui marjades.

Mida kohe ära süüa - paiseleht, küüslauk, orashein, naat, nurmenuku lehed, nõges. Salatisse, supi sisse, smuuti sisse, roheliseks veeks ja niisama süüa.

Nõges ongi minu suur lemmik - sellise maheda maitsega, anab hästi püreesupi sisse sokutada nii et lapsed karjuma ei hakka:)