Naudingu lõks PhD Doug Lisle

Kui kaks eelmist postitust ikka teadusinimestele raske vastu võtta, siis tegelikult on ju tippteadlased oma arukusega (tippteadlastel ongi arukus olemas) ammu samade vastusteni jõudnud.
Stanfordi ja Cornelli Ülikoolis loenguid pidav, suurepärase raamatu Pleasutre Trap autor PhD Doug Lisle on imeliselt lihtsal ja suurepärasel viisil osanud meile siin ja täna vastata küsimusele:

MIKS SIIS KUI ME TEAME, MIS ON MEIE JAOKS ÕIGE JA HEA – ON SEDA NII RASKE JÄRGIDA?

Miks hail on hambad? Et süüa! Miks hai sööb? Hai sööb selleks, et elada! Ellujäämine on see, mis võimaldab hai hammastel kasvada ja uueneda. Ja nii on see olnud miljoneid aastaid.  

SÜSTEEM

Ja seetõttu on hail hambad, nad ei taastooda ennast ise,vaid seda teeb lihtsustatult öeldes DNA. Hai saab olla jätkusuutlik ja jääda ellu. Nüüd küsimus, kuidas hai teab, kuna süüa? Siis kui ta on näljane. Kuidas nimetame neid signaale, mis haile ütlevad kuna süüa. Me nimetame neid signaale kehas instinktideks ja instinktid on närviimpulsid. Seega instinktid on neuronite teatud muster või tee, mida mööda jookseb efektiivne elektriline side. Kui hai liigub omas keskkonnas, saab ta läbi oma silmade-nina signaale ja ta suudab signaale tõlgendada ja näiteks tunda ära 1 tilga verd miljonis gallonis (1 gallon 3-4 liitrit) merevees. Sellised impulsid ja instinktid on ainuomased haile. Näiteks võtame ühe vaese hai 100 aasta pärast, kes on kaotanud haistmise. Võtame  loomaias oleva jõehobu, kellelt võtame tema haistmisnärvid. Kui me jõehobu maitsmisnärvid püüame panna haile, siis kas see töötaks? Ei töötaks. Kuna hai haistmisnärvid on omased ainult haile, see on tema loomuse üks osa siis ei ole võimalik kelleltki teiselt neid üle võtta.  Loomariigis on palju selliseid erinevaid näiteid, mis toovad esile ühe või teise käitumisliini. See on erinev ja seda nimetatase juhtsüsteemiks.

Motivatsiooni kolmkõla.

Juhtimissüsteem koosneb kolmest osast.:

1.     On nauding. Hai puhul näiteks on number üks tegevus ellujäämiseks – söömine. Järelikult kui hai sööb, siis ta saab naudingu. See nauding ajab ta toitu otsima.  Loomade närvisüsteemis on kaks põhilist programmi: üks neist söömine – nad peavad sööma. Saades toitu tunnevad nad naudingut. Seksuaalne aktiivsus põhjustab samuti naudingu. Mõlemad tegevused põhjustavad dopamiini tootmise teatud aju keskustes. Samas ei ole piisav, kui elusolend teab ainult seda, kuidas saada naudingut ehk kuidas püüelda heade asjade poole. Ta vajab samuti teadmist oludest-asjadest, mis võivad teda kahjustada. Kui vesi on liiga külm või liiga kuum või teravad korallrifid võivad kahjustada tema keha. Need signaalid on üsna erinevad ja lõppkokkuvõttes on need signaalid, mis põhjustavad valu.  Seega on elusolendid disainitud looduse poolt üheaegselt läbima kahte protsessi: ellujäämine ja taastootmine. Number üks on püüd tunda ennast hästi läbi meeldivate tegevuste. Tundub olevat midagi, mida nimetatakse  bioloogiliseks „kasumiks“. Süsteemi vooluring hakkab teada andma, mis hetkest meie tegevus meile enam plusspunkte ei too. Ehk teisipidi – püütakse koguda „ + punkte” ja vältida  „- punkte”. Naudingu otsimine ja valu vältimine on kaks peamist juhtimissüsteemi, mis aitavad elusolenditel meie planeedil manööverdades jääda ellu ja paljuneda.

Filosoofid ja loodusteadlased  ning teised huvigrupid on pikka aega püüdnud analüüsida seda naudingu otsimist ja valu vältimist. Sellest on palju räägitud ja on jõutud ka üsna märkimisväärsete tulemusteni. Nüüdseks on teada võtme komponent, miks elusolendid käituvad nii nagu nad käituvad.  Ei ole ainult tegemist naudingu püüdluse ja valu vältimisega. Kui haist on üks tuunikala 10 meetri kaugusel ja teine tuunikala 20 meetri kaugusel siis hai läheb püüdma lähemal olevat tuunikala. Põhjuseks on energia kokkuhoid ja see on oluline, kuna väiksem energiakulu annab talle parima „kasumi”. Seetõttu kõik lihasööjad maailmas jooksevad haigete, nõrkade, vigaste, lapseeas  saakloomade järel. Nad teevad seda oma juhtsüsteemi tõttu, mis aitab neil endil ellu jääda ja paljuneda.

Te võite öelda, oh hea küll – aga minu elu on küll komplitseeritum ja see ei seisne ainult naudingu otsimises, valu vältimises ja energia säästlikus kasutamises. Ja fakt, et tõepoolest on! 

 

See siin on hall-õgija ( Gray Shrike) isaslind.  See isalind lendab kogu kevade ringi ja korjab kokku mardikaid, putukaid, väiksemaid loomakesi ja riputab need oma pesapuu otsa välja. Miks ta sellist asja teeb? Et meelitada emaslindu! Kui ilmad on muutunud soojemaks ja päikselisemaks tulevad emalinnud. Nad vaatavad ringi ja valivad isalinnu, kelle põõsas on kõige rikkalikumalt putukatega ehitud. Kas pole kummaline? Kuidas isalind teab juba mitmeid nädalaid varem, et tal on vaja võita emalinnu tähelepanu? Bioloogid ütlevad, et vastuseks on instinkt.  Kuidas see instinkt töötab? See linnuke peab tegema palju valikuid. Võib ju olla hea periood ja ta riputab puu otsa palju saaki kuid võib tulla torm ja pühkida kõik selle minema. Samuti võib tulla võistleja ja püüda teda välja tõrjuda ning tema kogutud kraami ära võtta. Linnukese elu on paras tsirkus ja kestab mõned nädalad. Kui te arvate, et loodus annab talle väikesi tõukeid või aju toodab selle tegevuse käigus veidi dopamiini ja annab märku suure dopamiini hulga tulekust – siis tegelikkus on hoopis teistsugune.

Õnnelikkuse tujud

Looduses toimib veel üks  juhtsüsteem, mis on naudingust eraldiseisev ja seda nimetatakse õnne meeleoludeks. 

Õnne meeleolud on juhtsüsteem, mis toimib alljärgnevalt -  oletame, et mängite õe ja vennaga  peitust. Peidetakse ära mingi asi ja te peate seda otsima. Teised ütlevad ette kas seal, kuhu sa astud on „külm” või „soe” või „kuum”. Need ütlused on sulle juhtsüstemiks, mille järgi sa peidetud asja õigest kohast efektiivselt üles leiad. Ilma sellise süsteemita kulutad sa rohkem aega ja energiat. Selline õnnelikkuse meeleolu vastand süsteemiks on õnnetuse meeleolu süsteem. Õnnelikkuse meeleolu süsteem hõlmab hoopis teisi aju keskusi ning on seotud serotoniini ja norepinefriini (noradrenaliin) liikumisega, mis teadaolevalt toimivad koos  uhkuse, rahulolu ja romantilise armastusega. See juhtimissüsteem ütleb elusolenditele, millist teed pidi minna, et jõuda eesmärgini.

Niisiis, kui see linnuke panna puuri ja seal on kaks nuppu. Üks avab ukse, mille kaudu saab minna korjama putukaid ja teine avab uks, mis viib emalinnu juurde. Mis te arvate kumma ukse lind valib? Ta valib ukse emalinnu juurde. Teda motiveeriv süsteem ütleb talle, mida tuleb valida. Me teame nüüd, et ta valib tee, mis viib väikseimate jõupingutustega (lligsest energiakaost hoidudes)  ja  valu vältides  suurima naudinguni. Energia konserveerimise printsiip dikteerib talle valiku.

Nüüd veel üks valik. Lind puuris ja kaks nuppu. Üks nupp viib emalinnuni ja teine nupp…kokaiinini. Millise nupu lind valib – ta valib kokaiini.  Sarnaselt toidu söömise ja seksuaalsusega, põhjustab  kokaiin dopamiini vabanemise. Niisiis, kui linnul on kaks valikut, kus mõlemas pakutakse seksuaalset naudingut, siis hakkab toimima energia konserveerimise printsiip ja valitakse nupp, mis nõuab vähem energiat.  Selliste valikutega laboratooriumi loomad surevad tavaliselt 10-12 päeva jooksul. Andes elusolenditele võimaluse tõkestamatult minna selliste kemikaalide juurde, on motivatsioonisüsteem peagi sassis ja tekivad väga tõsised probleemid. 

Mis motiveerib elusolendeid

Elusolendeid motiveerib siis: naudingu otsimine, valu vältimine, energia kokkuhoid. Meie motivatsioonisüsteem aitab meile toimida väga efektiivselt ja lõpetada oma elu rõõmu ja naudingu elluviimisel.

Naudingu lõks

Vaatame, kuidas see toimib. Tänapäeva ühiskonnas, me töötame väga tugevasti. Meil on nüüdseks väga  keerulised mehhanismid, väga keerulised tooted ja teenused, mis aitavad inimestel kiiresti jõuda naudinguni. Oleme turuplatsil. On kolm peamist põhjust, mis on selle probleemi põhjustanud. Võiksime seda nimetada naudingu-otsimise lõksuks, kui stimuleerime kunstlikult dopamiini tootmist läbi narkootikumide ja töödeldud toitude. Valu vältimise protsessis aitab kaasa moodne meditsiin&ravimitööstus – inimesi julgustatakse tarbima valuvaigisteid – mis tegelikult viib neid hävimise poole. Naudingu otsimise lõks, valust eemalehoidmise lõks ja energia kokkuhoidmise lõks – MD Douglas Lisle nimetab seda kokkuvõtvalt naudingulõksuks. Elusolend langeb sellesse lõksu, kui ta satub sellistesse keskkonnatingimustesse, mis ei ole tema jaoks loodud. Tulemuseks on piiratud valikud, mis võivad kahjustada või hävitada tervise ja õnne. 

Rafineerimata toidu tarbimine

Vatame siis tänapäeva arenenud maailma  suurimat naudingulõksu:

See ei ole selline väga teaduslik joonis, kuid siiski väga oluline dokument, mis on koostatud  NIH (National Institutes of Health) ja WHO ( World Health Organization), poolt 1999 aastal.  

Me näeme, et riikides, kus tarbitakse väga vähe naturaalset töötlemata toitu on südamehaiguste-vähi surmad väga kõrged. 

Ja see dokument ei hõlma mingit väikest gruppi  nende maade elanikest vaid kogu rahvastikku. Ja kui me uurime seda tähelepanelikumalt siis saame siit ka vastuse, millist teed mööda minna. 

Naturaalne terviklik toit

Vaatame nüüd milliste raskustega inimesed kokku puutuvad.

Kalorite hulk on oluline sellest vaatepunkitst, kui väärtuslik on toit keha ellujäämise seisukohast. 

Kui me võtame salati ja salatist saadavate kalorite hulk on 0,5 kg kohta ca 100cal – polegi nii paha, mõtlete. Kuid oleks vaja süüa päevas 15-20x 0,5 kg salatit. Äkki on midagi, mis on samuti maitsev aga annaks rohkem kaloreid. 

KALORITE KOGUS

SALAT (värsked salatilehed)                             =  100 cal/nael ca 0,5 kg

AEDVILJAD (porgand, mais, brokoli)              =  200 cal/nael

PUUVILJAD                                                      =  300 cal/nael

TÄRKLISED (kartul, riis, oad)                          =  500 cal/nael

PÄHKLID JA SEEMNED                                  =  2000-2500 cal/nael

 Näiteks aedviljad:porgandid, brokoli. Nad on maitsvad ja annavad 0,5kg  kohta 200cal. Sa tunnetad maitseerinevusi porgandi ja salatilehtede vahel.  Aga kui me liigume puuviljade juurde, leiame et need on väga-väga maitsvad ja 0,5kg kohta tuleb 300cal. Ja nii me alustame seda teed, kus meie sisemine naudingute otsimise kompass näitab selgelt kuhu suunas minna, et leida kaloririkas toit. 

Jõuame tärkliserikaste viljade juurde ja sealt naturaalsete toitude kõige kaloririkkamate pähklite, seemnete juurde. 

Populaarsed toidud

Aga vaatame nüüd arenenud riikide populaarsemaid toite

KALORITE KOGUS

ŠOKOLAAD    puhas suhkur  puhas rasv       =  2500 cal/nael

                            1800cl/nael          4000cal/nael

FRIIKARTUL/KRÕPSUD          õli              =  2500 cal/nael

                                           4000cal/nael

JUUST                                         =  1700 cal/nael

JÄÄTIS                                        =  1200-1300 cal/nael

Võtame šokolaadi. Miks see inimestele nii meeldib? Puhas suhkur. Me võtame naturaalse suhkruroo, eemaldame temast kogu kiudaine, vee, taimse sisu ja meil jääb alles kristalliline substants, mis sisaldab 1800cal 0,5kg kohta. Võrdle nüüd seda mõttes rohelise salatiga. Suhkur on puhas rafineeritud süsivesik, mis suus olles annab tugeva signaali meie naudingukeskusele. 1800 puhast kalorit, mida on väga raske ületada. Siis me võtame veel rasva ja piima  ning veel mõningaid aineid. Puhas rasv annab 4000 cal, kõige kaloririkkam toiduaine üldse.  Nisiis šokolaadi jaoks võtame puhta suhkru ja puhta rasva ning saame ülimalt kontsentreeritud toidu, mis sisaldab 0,5 kg kohta 2500cal. 

Vaatame friikartuleid ja kartulikrõpse. Miks krõpsud meeldivad inimestele. Mis on see, mis krõpsudes inimesi tõmbab? Võtame väikese tükikese aedvilja ja friteerime seda 4000 kalorit andvas õlis. Kui see on valmis, annavad krõpsud 2500 cal 0,5 kg kohta. Siia puistatakse veel soola ja kokkuvõttes ei ole see tervislikum kui süüa lusikaga rasva otse fritüürist. 

Aga mis on juustuga? Miks me juustu nii väga armastame? Mis seal meeldib inimestele: rasv ja sool. Rasv saadakse piimast. Ja piim on mõeldud looduse poolt toiduks väikesele vasikale ca 30kg, et ta kasvaks suureks lehmaks ca 300kg ja seda 6 kuuga. Samuti on juustus väga kõrge kalorite hulk -  1700cal 0,5 kg kohta.

 Vaatame jäätist. Miks me armastame jäätist? Rasv ja suhkur.  Kuna siin on ka veidi vett siis jäätise kalorsus jääb veidi teistest allapoole – ainult 1200 cal 0,5 kg kohta. Kuid ausalt öeldes see sisalduv vesi läbib meie keha ruttu.

Toitumise naudingulõks

USA tavadieet: 51% rasva ja rafineeritud süsivesikuid ja  42% loomset päritolu toitu.

7% jääb üle puu- ja aedviljadele ja sellest 2% ehk kolmandik on kartulikrõpsud&friikartulid.  USA inimeste dieet koosneb 95% ulatuses toitudest, mida süüa ei tohiks. Ja  see, mis peaks moodustama 95% toidust on praegu ainult taldriku garneeringuks.  

Vaatame seda lõksu lähemalt: 

   

Oleme nüüd sätitud täiskomplektile kunstlikele sisendite – sellistele toitudele, millel ei ole midagi ühist meie loomuliku motivatsiooni süsteemiga. Arvake ära, miks see on meid sellistesse raskustesse toonud. See diagramm näitab kui palju dopamiini on ajukeskustes aktiveeritud. Naturaalse tervikliku toidu tarbimisel tekib olukord, mida MD Lisle nimetab normaalseks tsooniks, kuna tegemist on toiduga, mis on meie jaoks disainitud.  Kui palju naudingut te toidust saate oleneb mitmest asjaolust. Kui te olete väga näljane, siis närvisüsteem aktiveerib teie naudingu keskusi rohkem; aktiveerimise tase oleneb sellest, kui tõsine on ellujäämise probleem. Mida näljasem inimene on, seda suurema naudingu te toidust saate ja ülejäänud asjaolud jäävad kõrvale. Teine asjaolu on toidu kalorisisaldus. Teid tõmbab automaatselt suurema kalorisisaldusega toidu poole. Mõlemad nii kalorisisaldus kui nälg määrab selle, kui palju te toitu naudite. 

Praegu oleme liikunud rohkem kontsentreeritud toitude poole. Need on meie instinktid, signaalid, mis püüavad meid elus hoida vaesunud keskkonnas. Liikudes eemale naturaalsetest, terviklikest toiduainetest naudingu keskuste aktiveeritus muutub. Tulemuseks on rämpstoitu söövad rahavad. 

Jätkates sellist toitumisviisi, hakkab toimima ebatavaline fenomen.  Teadlased nimetavad seda neuroadaptsiooniks, närvide adaptsiooniks. Psühholoogid nimetavad seda kohanemiseks, mis tegelikult tähendab, et me harjume seda tegema. Näiteks, kui te jalutate jõulude ajal kodus mööda tugevasti lõhnavast jõulupuust – siis liikudes olete kord vähem lõhnavas kohas toa nurgas kuni  rohkem lõhnavas kohas keset tuba. Kuid peale 10-15 minutit liikumist, ei pane te enam seda lõhna tähele. Te olete sellega harjunud.  Või te hüppate basseini ja leiate – prr, vesi on külm. Kuid mõne aja pärast tundub vesi teile soojana. Vee temperatuur ei muutu, teie muutute.   Teie närvisüsteem muudab oma saadetavaid signaale. 

Inimestel on  väga raske aru saada, kus nad parasjagu asuvad. Esimene staadium on dieet, mille jaoks me oleme disainitud ja meie signaalid on närvisüstemis sellised nagu nad on arenenud. Teises staadiumis teeme tutvust ebaloomulike toitudega ja neid on väga huvitav võrrelda. Neil on narkootikumide sarnane toime meie keha erinevatele süsteemidele. Kehas läheb ringlusse dopamiini hüperaktiivsuse tasandil ja see veenab sinu närvisüsteemi selles, et sinu jaoks on parim sellist toitumist jätkata. Kolmandas staadiumis oleme seda juba harjunud tegema.

 

Nii, nüüd kui teil veab  - loete või õpite Dr. McDougall, Esselstyn, Ornish jne tervisliku elustiili jälgivat toitumissüsteemi. Ja kuigi te võite aru saada, millises suunas liikuda, leiate end ikka ja jälle ebatavalise dilemma ees. Toitumise naudingulõksu kolmandas staadiumis, kui te hakkate tegema õigeid valikuid ehk tarbima loomulikku-terviklikku toitu st liigute väga töödeldud ja konsentreeritud toitumiselt taas loomuliku juurde  - siis ütlevad teie keelel olevat maitsepungad ja teised mehhanismid, et te liigute vales suunas. See teeb naudingu lõksu protsessi niivõrd laastavaks probleemiks. Ja oleme siis tagasi meie algse küsimuse juures – miks siis kui me teame, mis on õige – miks me ei suuda seda järgida? Vastuseks on, et naudingu lõks on inimeste motivatsiooni süsteemi keeranud spinnina 180 kraadi. Kui teete midagi valet – tundub see teile õigena. Seetõttu ongi see nii raske. 

Peale mitmeid nädalaid endale kindlaks jäämisel, hakkate tasapisi jõudma tagasi sinna, kuskohast oleme alustanud. Aga see ei ole kerge. Oleksid vajalikud teatud juhised ja tehnikad, et sisemine kompass taas õigeks rihtida. Meie siseminseks kompassiks on kogu meie motivatsioonisüsteem, mis aitab meile liikuda õiges suunas nii, et see oleks meile bioloogiliselt kõige parem. Kui olete selles graafikus jõudnud neljandasse staadumi, olete taastunud ja  jõuate edasi viiendasse staadiumi.

See võib võtta 8-12 nädalat. See ei pruugi olla nii raske kui narkosõltuvusest välja tulemine. Kõik tugevad sõltuvused: narkootikumid, suitsetamine, alkohol käivad sama graafikut pidi. 

Alkoholi ja kokaiini puhul võib taastumine olla aga mitte 8-12 nädalat vaid 17 aastat. 

Lõksust pääsemine

See on raske tee, kuid on mõningaid asju, mis aitavd pöörduda õigesse suunda. Vaatame siis, kuidas lõksust lahti saada. 

Esimene on teadmine. On vaja teada, et lõks on olemas. Meil on vaja teadvustada, et see lõks saadab meile valesid signaale, kui hakkame liikuma õiges suunas.  Isegi kui see ei tundu hea, isegi kui see ei tundu põnev – tuleb meil jääda kindlaks ja minna edasi. Kui me seda teeme, siis oleme võimelised taastuma. 

Suurepärane ütlete, aga mulle ei sobi selline viis. Mulle sobib midagi muud. Ja  te teetegi midagi muud. Mõningad teised võimalused võivad olla teile kasulikud.  Üks neist on nälg. Teadlikult nälgida ja teie maitsretseptorid hakkavad taastuma ja tugevnema. Motivatsioon söömiseks tõuseb ja kui te pakute endale tervislikku toitu siis keha regaeerib sellele.  Teine võimalus on mahla paast. Juues 2-3 päeva ainult mahlasid. Mõjub   retseptoritele sama hästi. Sellised meetodid on väga head lühiajaliste abilistena, mis aitavad teil taastada oma loomulikke funktsioone.  Vahel jääb neist väheks. Näiteks võib tuua 2 nn „vangla” programmi. Üks viidi läbi MD Alan Goldhamer poolt. Tervisekeskuses (True North Health Center), anti inimestele ainult vett 7-10 päeva jooksul. Tasub märkida, et mitte miski ei motiveeri  inimesi  sööma naturaalset terviklikku toitu paremini kui selline nn vangla dieet.  Keele närvikeskused taastuvad väga kiiresti ja inimesed hakkavad toitu tõeliselt nautima.  Üks naine märkis, et peale 3-4 päeva nälgimist hakkas ta unistama porganditest. See toimib väga hästi aga ei ole MD D. Lisle lemmikprogramm. Lisle eelistab dr. McDougall programmi (väherasvane vegan toit, naturaalne terviklik toit). 

Meil on vaja taas avastada oma tee ja aru saada, miks me oleme  selle kaotanud. See on meie kaasaegses keskkonnas väga raske probleem.   Kahjustatud  on nii tervis kui õnn aga toetudes Duke Ülikooli 50 aasta uurimustele on selge, et üks kõige tähtsamaid õnne prekursoreid meie elus on tervis. Õnne alus on hea tervis.

Toitimise naudingulõks on suurim kaasaegse keskkonna probleem, mis ohustab nii üksikindiviidi kui kollektiivi heaolu.  Kuid nagu juba märgitud SEE ON RASKE TEE, MIS TULEB   ENDAL  LÄBI KÄIA.