Pavel Sebastjanovitš läheb edasi

Lugedes nüüd veidi põhjalikumalt neist teadlastest, kellele Pavel viitas seoses piimatoodetega  - üks neist on saksa päritolu prof. Walter Veith (aga andis seda originaalnime venekeelest üles otsida). Veirh nimelt on andnud päris põhjalikke materjale liigile mitteomase piima st teise looma piima inimesele söögiks pakkumise kahjulikest tagajärgedest. Ema rinnast antakse lapsele koos piimaga ka teatud bakterid, kes aitavad inimkaseiini seedida. Lutipudel seda ei tooda... Samuti väidab Veith, et andes lehampiima inimlapsele, hakkab too füüsiliselt kiirest kasvama, kuid peetub nii aju kui närvisüsteemi areng, kuna lehmapiimas vastavad ained ja ainete õige suhe puudub. Mida te siis soovite - kas keha kiiret kasvu, või tasakaalustatud arengut, kus kasvavad aeglaselt keha ja lihased koos kiire aju ja närvisüsteemi arenguga. Mina küsiksin, mida sa arstikabinetti kuulama lähed - kas kaalunumbrit??? Imik kätel minnakse kuulama, kas kaal on ikka tõusnud nii nagu vasikale kohane:). Just lehampiimaga edasi toitmine toob peale 6 elukuud kaasa raua kaotuse kehast - MITTE RINNAPIIMA tarbimisel. Veith räägib ka katsetest, mis nad tegid toore ja pastöriseeritud piimaga - patogeene oli rohkem pastöriseeritud piimas!!! Kuna ühtegi kaitsvat fermenti-ensüümi enam peale pastoriseerimist ei ole, saavad patogeenid vabalt vohama hakata. 

Inglise keeles on Walter Veith loeng  youtubes - ja tema inglise keel on hästi aeglane, diktsioon selge. Väga põhjalikult tehakse selgeks, mis on kaseiin - kuidas inimpiima ja lehmapiima kaseiin erineb, kuidas lapse organism ei suuda lehmakaseiini seedida, kuidas ta suudab inimese piima seedida, mis on renniin, mis on laktoos, mis on laktaas, mis on galaktoos, mida piim kehas teeb, kuidas antikehad piima vastu pöörduvad,  väga lihtsalt on selgitatud, kuidas lehmapiim aitab tekkida diabeedil nii lapseeas, kui hilisemas elus, kõik on ilusti viidatud ... Kuidas on ema rinnapiimast leitud lehmakaseiini, kuna ema tarbib lehmapiimatooteid ja tema keha ei suuda seda korralikult seedida, seega satuvad seedumata valgud tema rinnapiima. Kes soovib omale selgemat teadmist emapiima toimimisest ja võõrpiima mittetoimimisest, saab siit vaadata. See on muidugi väärt seda, et eesti subtiitrid lisada ... 

Ma arvan, et sama loeng, kuigi veidi teise ülesehitusega on siin ja siia loetakse peale vene keelne tõlge. 

Pavel kirjutab: Piim – on universaalne aine, mis on looduse poolt välja mõeldud selleks, et vastsündinu kiirelt kasvaks ja alustaks seejärel iseseisvat elu.

Sageli küsivad toortoitumisele üle läinud inimesed piima kohta. Peale eitavat vastust öeldakse, et näed vegetaarlased joovad piima, söövad kohupiima ja juustu. Ma vastan, et vegetaarlased põevad samamoodi ka haigusi nagu tavatoidulised. 

 Iga looma piim on kokku pandud just niimoodi, et tagada selle liigi loomale kiireim kasv. Allolevas tabelis on toodud piima kaltsiumi ja valgu sisaldus  kaalutõusu suhtesse.  Näit. 3kg laps vajab 6kg kaaluni jõudmiseks 120 päeva. 30kg vasikas vajab 60 päeva, et saavutada 60kg.

	Valku, g	Kaltsiumi, мg	Päevade arv, mis on vaja kaalu suurenemiseks
Inimene	1,2	27	120
Hobune	2,4	89	60
Lehm	3,3	120	47
Kits	3	143
Lammas	4,1	178	19
Koer	7,1		8
Kass	9,5		7
Rott	11,8		4,5

           

Vasikale on vaja rohkem kaltsiumi ja valku, et tõusta kiiremini jalgadele. Sama käib lambatalle ja varsa kohta. Kuid kas inimlaps peale sündi tõuseb jalgele ja hakkab kepsutama või ringi jooksma? Ei. Inimlaps veedab peaaegu aasta horisontaalsetes asendites.  See aeg kulub aju ja närvisüsteemi arenguks, mitte luustiku ja lihaste tarbeks. Inimese laps ei vaja sellist valgu ja kaltsiumi kontsentratsiooni.  Seega näevad segudega toidetud lapsed välja suuremad, kui rinnapiima lapsed. Kuid kas suurem kaal on parem?

Mis siin veel rääkida täiskasvanud inimesest? Kui lehmapiim on mõeldud skeleti ja lihaste kiireks kasvuks, siis kehal, mille kasv on lõppenud, ei ole sellise valgu ja kaltsiumi hulgaga midagi peale hakata. Kogu loomariik tarbib emapiima ainult varases eas, peale seda hakkab tarbima liigile vastavat toitu. 

Laktoositalumatus

Pöördudme tagasi akadeemik Ugolevi (keda veebiandmed nimetavad 20 sajandi teise poole silmapaistavmaks füsioloogiks)  töö juurde. Vaatame rinnaga toitmise protsessi, mis aitab  lapsel seedida piima, kuid täiskasvanutel ei võimalda seda.   Mida siis ütleb Ugolev rinnalapse toitmise kohta lehmapiimaga: «Tasakaalustatud toitumise seisukohast tundub lehmapiimaasendaja lapsele suurepärane. Kuid adekvaatse toitumise isukohalt see nii ei ole, esimeste elukuude puhul on lehmapiim ebarahuldav, esimestel elupäevadel  on see aga lausa ohtlik. Ohtlikkus avaldub selles, et  vahetult peale sündi toimub intensiivne endotsütoos, mis seisneb makromolekulide imendumises soolerakkudesse ja sealtkaudu organismi pääsemises. See mehhanism on palju keerulisem, kuid võimaldab muuhulgas immuglobuliinidel liikuda ema kehast lapse kehasse. Nüüd, kui emapiim asendatakse teise looma näit. lehmapiimaga, siis endotsütoosi protsessiga satub otse organismi võõrad antikehad. Nii varases eas aga lapsel vastavat immuunbarjääri seedetraktis veel ei eksisteeri. Lapse sisekeskkonda satub hulganisti võõraid valke.  Emapiima laktoosisisaldus on palju kõrgem, kui lehmapiimas. Lapse rinnaga toitmisel jõuab osa laktoosist jämesoolde ja loob sela kergelt happelise keskkonna, mis soodustab erinevate piimhappe jt heade bakterite arengut. Lehmapiima kasutamisel laktoos jämesoolde ei jõua ja piimhappebakterite asemel tekib roiskumine, mis viib lapse organismi toksilisse seisundisse. Nõrkus seedesüsteemis ja maksabarjäärides võib takistada lapse füüsilist ja intellektuaalset arengut.

 Kuidas vastata küsimusel, kas täiskasvanud inimese organism suudab lehmapiima seedida. On seal mingigi kasulikkus nagu väidavad kõik telereklaamid?

Veel üks tsitaat Ugolevilt:

…piimatalumatuse all kannatavad sajad miljoni, isegi miljardid inimesed. On täheldatud, et piimatoidult üleminekul segatoidule toimub geeni (mis kontrollib laktaasi sünteesi) osaline repressioon. Laktaas on ferment, mis laktoosi (piimasuhkrut) lagundab. Oletatakse, et laktaasi kontrolliva geeni repressioon on seotud etniliste gruppide ajalooga ja võimalik, et näitab teatud rahva piimakultuuri olemasolu või puudumist.  
Akadeemik Ugolevi töödest valgu ja kaltsiumi kohta tuleb siia veel järge...