Läheme aga edasi. Kui olete esimese kolme peatüki üle mõtisklenud, siis nüüd loeme neljandat. kolmas peatükk asub siin , teine ja esimene siin
NELJAS PEATÜKK
Õpime kuulama oma
keha
Ükskord istusin
puu alla ja palusin oma puuduolevatel hammastel mitte valutada… Pomisen ja
palun: „No palun, no ärge valutage!“ Ei aidanud. Hakkan uuesti paluma… Seejärel
tärkas minus äkki raev. Röökisin kogu jõust: „“Ma käsin teil valutamine järele
jätta.“ Hea, et mind keegi ei kuulnud. Seda seetõttu, et hambutu suuga käsklusi
jagada – see on naljakas. Kuid sellest
hoolimata kuulasid minu lõualuud mind ja
võtsid asja tõsiselt. Mõne hetke pärast valu kadus. Pool aastat hiljem, kui ma olin tagasi
kodus, mäletasin seda hetke selgesti. Tuletasin seda meelde ja otsustasin aru
saada, miks valu kadus. Leidsin sobiva vastuse hatha-joogast. See joogastiil
õpetab, et füüsiline keha koosneb omavahel seotud rakkudest. Igal neist on oma
„väike elu“, mis kontrollib rakus toimuvat.
Need üksikud osakesed on allutatud inimese mõistusele. Teadlikult või alateadlikult
alluvad nad käsule. Kuid sellest hoolimata säilitab iga rakk teatud määral oma
iseseisvuse.
Üks kõige lihtsamaid viise saavutada oma
tahtmine kahjustatud koha üle ja ka õige korralduse taastamine rakkudes on see,
mida õpetab hatha-jooga. See seisneb kahjustunud organi või kehaosa kõige
lihtsamas „veenmises“. Sisendades neile korraldusi nii, nagu oleks teie ees
kooliõpilased. Andke korraldusi kindlameelselt ja jõuliselt, rääkides
organitele sõnadega seda, mida te neilt soovite, mida te neilt tahate ja
korrake rangelt mõned korrad käsku.
Haige kehaosa koputamine või selle koha hell silitamine püüab teatud
rakkude grupi tähelepanu samamoodi, nagu teiegi peatute ja vaatate tagasi, kui
keegi paneb teile käe õlale. Kindlalt lausutud sõnad aitavad teil vaimselt luua
ettekujutuse sellest, mida te räägite, see mõte liigub instinktiivse ajuosa
kaudu läbi sümpaatilise närvisüsteemi otse vastavale kohale ja see võetakse
rakkude grupi poolt kergelt vastu (võetakse kergelt vastu ka üksikute rakkude
poolt). Keskendunud tähelepanuga nägu, mis annab käsu tekitab kehas jõulise
eluenergia voo ja ka suurenenud verevoolu, mis suundub kahjustatud kohta.
Paljudele võib kõik see tunduda lapsik,
kuid selle taga seisavad suurepärased teadusliku tõendid ja joogid peavad seda
meetodit rakkudele mõistuse käskude edastamiseks kõige lihtsamaks ja
usaldusväärsemaks. Ärge visake soovitusi minema enne, kui te pole neid
proovinud. See meetod on sajandeid vastu pidanud ja siiani ei ole talle paremat
asendust leitud. Kui soovite seda enda või kellegi teise peal proovida, siis
hõõruge kergelt haiget kohta ja rääkige kindlal toonil, näiteks: maks, tee oma
tööd, sa oled jäänud liiga aeglaseks, ma ei ole sinuga rahul, sa pead töötama
paremini, tööta, tööta, ütlen ma sulle ja et ei oleks rohkem rumalusi.
Pole vajadust välja hüüda kõike suvalist,
mis pähe tuleb, oluline on, et sõnades väljenduks organile kindel käsk töötada.
Ka südame tööd on
võimalik samal moel tugevdada, kuid sel juhul arvestage, et südame rakud omavad
palju suuremat arukust, kui näiteks maksarakud ja on vaja olla palju
lugupidavam. Tuletage südamele pehmemalt meelde, et te soovite südamelt paremat tööd,
kuid ärge hirmutage, vaid kõnelege viisakalt. Südamerakkude grupid on targemad
kõigist teistest, maksarakud kõige rumalamad. Süda on nagu puhtatõuline hobune
aga maks kui tagumik. Kui maks ei kuuletu teile, tuleb avaldada survet
jõulisemalt.
Magu omab samuti olulist arukust, kuigi
jääb südamele alla. Soolestik on täiesti kuulekas, kuigi on palju kannatanud.
Sooltele võib igal hommikul anda käsu ülearune välja heita, andes sealjuures
täpse aja, ja kui suudate täielikult neid usaldada ja seda kellaaega järgida
ning sel viisil täita endale võetud kohustusi märkate, et soolestik hakkab üsna
vähese aja pärast järgima teie soove. Kuid siinjuures pidage meeles, et
soolestikku on väga tugevalt kuritarvitatud ja nad vajavad siiski aega, et
kindlustunnet tagasi saada. Mitme kuu
jooksul võib korrastuda nii ebaregulaarne menstruatsioonitsükkel, kui ka
taastuda organismi normaalne töökorraldus. Võib märkida kalendrisse teatud
tähtajad ja iga päev viia kahjustatud piirkonnas läbi kerge ravimise, rääkides
funktsioone kontrollivale rakkude grupile, et tähtajani on jäänud veel veidi
aega ja te soovite, et nad valmistuksid oma tööks ning teatud ajaks oleks kõik
korras. Tähtaja lähenemisel pöörake
rakkude tähelepanu sellele, et aeg läheb ja nad peavad hakkama oma tööd tegema.
Ärge andke käske naljatades – neid tuleb anda tõsiselt st kindlalt, nagu
näidates, et usute neisse (ja te peategi ise sellesse uskuma) ja rakud
kuuletuvad teile.
Oma taigahütis magasin
ma nahkadel. Magada on nii täitsa mugav, kui teid ei häiri lõhn ja mis peaasi –
te ei maga põrandal!!! Mina magasin just nimelt kõval põrandal. Ja märkasin
sellist asja: alguses, kui ärkasin, oli kogu keha täiesti tuim. Mõnel korral
öösel ärgates tualetti minnes oleksin peaaegu kukkunud, kuna jalg oli täiesti
surnud. Mõne aja pärast see möödus. Siit tegin ma järelduse: linnas muudame oma
keha mugavaks, eelkõige muutub mugavaks süda. Kui keha puhkab pehmes voodis,
siis meie mootor pumpab õrnalt verd soontesse. Kui me aga magame kõval pinnal,
siis süda peab pingutusega verd pumpama, et see jõuaks muljutud arteritesse.
Uinudes kõval pinnal, treenime omaenese südant. Mõelge selle peale. Võib-olla tasuks
mõned madratsid ja padjad välja visata?! Ja siit ka nõuanne: venitage ennast võimalikult
sageli! Kogu keha. Püüdke seda teha iga päev!
Veel üks mitte eriti
lüüriline tagasipõige. Juba ette palun vabandust esteetidelt teatud
füsioloogiliste protsesside kirjeldamise pärast. … Nagu te võite arvata, taigas mul WC-d ei
olnud. Seega aasta läbi oli kogu
protsess väga naturaalne. Ma käisin igal hommikul regulaarselt soolt
tühjendamas ja seda ilma igasuguste probleemideta. Tulles tsivilisatsiooni
tagasi, omades jälle tualettruumi (ja loomulikult ka teistsugust toitu) algasid
probleemid taas.
…Inimkehas on tänaseks
leitud 108 keemilisest elemendist 98 ja tõenäoliselt lähitulevikus avastatakse
ka ülejäänud. See „keemia“ moodustab meie keha massist umbes 4%, mis tähendab,
et 80 kg kaaluvas inimeses on neid elemente ca 3,2 kg! Mitte just palju aga
piisavalt. Mida see meile räägib? Aga sellest, et meie keha sisaldab endas
materjali, et luua ükskõik mida!!! Järelikult on olemas kõik ka hammaste jaoks.
Kõik, mida on vaja – on rääkida hammastega, häälestada ennast vajalikele
vibratsioonidele ja paluda kehal välja töötada vajalikud ühendid.
Ühes oma kirjades vastas
Мihhail Stolbov lugejate küsimustele. Kuigi raamatus seda ei ole, lisati see siia versiooni.
«Loodus ütleb ALATI ise
ette, mida sulle on vaja. Üleüldse, minu taigas viibimise ajal, hakkasin ma
väga tugevalt loodust austama. Ma ei
olnud kunagi aru saanud, kui täpselt ja kui õigesti kõik on korraldatud. Linnas
seda ei märka. Metsas näed põhjuseid, tagajärgi, mõistad, miks miski toimub ja
mille jaoks … Seejuures on huvitav, et
inimene – eraldiseisev organism, keha on samuti osakene sellest loodusest - on geniaalne looming. Ta on loodud absoluutselt harmooniliselt ja
loogiliselt. Kuid pruugib vaid ühiskonnal sekkuda või inimesel sattuda gruppi,
kollektiivi, kui ta lakkab aru saamast, mida ta tegelikult elult vajab. Tundub,
et lapsepõlves jääb meie kasvatamisprotsessist midagi puudu ja inimene ei tunne
ennast täisväärtusliku ja iseseisvana. Ta vahetab oma reaalsed ja loomulikud
vajadused ühiskonna tahtmiste vastu …
…Ja käies taiga risti ja
põiki läbi, sattusin kord umbekasvanud järveni. Seal ujudes tunnetasin teatud
voolusuunda ja järgnesin sellele. Jõudsin mahakukkunud puudega täidetud
kanalisse. Kulutasin paar päeva, et see
kanal puhtaks teha ja sattusin teise järve. See oli muidugi väga ilus, kuid
hämmeldusin ma mitte seetõttu. Keset seda järve oli minule arusaamatu spiraalse
kujuga konstruktsioon. Hakkasin juba mõtlema tulnukatest, kuid lähemale minnes
sain aru, et midagi „välist“ siin ei ole, kuigi ehitus ise jäi mulle
arusaamatuks. Põhja, umbes 10-15 meetri
sügavusse olid löödud või kaevatud hiigelsuured lehised. Igal juhul, sukeldudes
7-8 m sügavusele, põhja ma ei suutnud leida. Need lehised moodustasin tohutu
spiraali, mille maksimum läbimõõt oli pool jalgpalliväljakust. Mõni aeg hiljem, kui ma rääkisin sellest
ühele kullaotsijale, siis ta oletas, et see on labürint kala püüdmiseks. Kuid
ometi, sellised labürindid omaksid mõtet meres, kus on tõusud ja mõõnad aga
järves?!!! Siiani ei ole aru saanud, mis see oli …“
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar