reede, 24. november 2017

Vaadatud film - piirideta (piduriteta) elu?



Laupäevaseks vitamiiniloenguks Tallinnas ettevalmistusi tehes sattusin ühele huvitavale artiklile. Aasta tagasi osalesin Lausanne´i Ülikooli dopingukursusel :). Igal kursusel on oma Twitteri ja Facebooki leht, mille järgijaks vähemalt kursuse ajaks on soovitav asuda. Dopinguteemat läksingi kuulama huvist lisandite vastu, sest kõik need isoleeritud üksikained on ju omamoodi doping?

Muidu on Doping: Sports, Organizations and Sciences suht jube FB leht :) - seal postitatakse kõik dopingutega seotud juhtumid ja neid on hämmastavalt palju. Mitte ainult me ei võta ise dopingut, vaid anname ka näiteks koertele  - hurtade jooksus andis peremees oma koertele keelatud ainest. 
Üks hiljutine postitus  torkas silma pealkirjaga - "Stronger, smarter, happier..."

Küsimus: Kui oleks pill, mis teeks sind targemaks ilma õppimata, tugevamaks ilma treeninguta ja õnnelikumaks ilma püüdmata - kas sa võtaksid seda?



Artiklis viidatakse 2011 a filmile "Limitless" (mitte samanimeline seriaal). Ma ei olnud seda varasemalt näinud, huvi pärast asusin vaatama: tegu põnevusfilmiga (Bradley Cooper, Robert de Niro), kus noor mees võtab ajult piirangud eemaldava tableti ja on suuteline elus edasi minema välgunoolena. Tundub täiesti piirideta minek, jõuab kaugele, tundub suurepärane. Siiski on igal heal asjal oma teine pahem pool. Nagu alati ja igas asjas.

Ütleme, et see film on fiktsioon. Kui ma loen raamatuid - romaane või tõsielulisi, vaatan filme - väljamõeldud lugudel põhinevaid, ulmelisi või tõsielulisi, siis ei ole vahet. Tundub, et inimene ei saa kirjutada lugu või teha filmi, mis loodusseadusi eirab. Ka täiesti ulmelise loo puhul. Ülimalt hea tegelase kõrval eksisteerib alati ülimalt halb tegelane. Kui ülimalt halb tegelane surma saab, siis lõpeb ka lugu :) - see ei saa edasi minna. Või ilmub kuskilt uus paha. Tuhkatriinu lugu lõpeb pulmadega - pahad on hävitatud või heaks muudetud. Aga ainult hea üksi ei kesta - tal pole oma teist poolt. Kui tegemist on seriaaliga või paksu raamatuga, siis ka kirjaniku kätt juhib seletamatu tung muuta ülimalt hea tegelane mingi aja jooksul halvaks ja väga halval tegelasel ilmnevad teatud positiivsed jooned. Tuhkatriinu lugu lõpeb hästi aga mis tuleks edasi? 

Sestap võtab filmi peategelane iga päev oma nn NZT tableti ja kihutab edasi, kuni nende otsa saades, tundub ka ise otsa saavat.


Mida parema tulemuse loob aines, seda suurem on varjatud halb? 

Tegelikult on igas ravimi ja toidulisandi ja imerohu reklaamis just seesama lubadus  - sa saad tervemaks, ilusamaks, targemaks, tugevamaks. Ilma pingutamata. Saad suure hea valu vältides ... halba vältides. Mis ma nüüd olen eriti tähele panema hakanud, annab tablett lubaduse kaotada keha isetervenemise protsessi - nohu, köha, palavik, põletik, valu, väsimus on kõik keha immuunsüsteemi töövahendid, keha enda tervendamiseks vajalikud protsessid. Ja ma olen kunagi isegi sellega aktiivselt tegelenud -oma keha tervenemise peatanud - kiire ju on igale poole jõudmisega, kõikide võimaluste kasutamisega. Aga kas on vaja?

Mis järgneb suurele heale - ikka suur paha. Mis järgneb suurele pikale (polaar)päevale - polaaröö. 

Ja igaüks tahab olla hea inimene. Ja võtta vastu ainult head ja teiste elu samuti heaks teha. Sestap on pakitoitudel ja toidulisanditel ja imeravimitel peale kleebitud "head omadused" - kõik see hea, mida üks tablett saab sulle teha - sind aina paremaks muutes.  



Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar