Naudi oma toitu vol 3 - laste toitumishäired

Veel meeldejäävat Craig Good raamatust ""Relax and enjoy your food" (2021, 126 lk). Ehk fakte kamarajurast eristades säästad oma raha, tervist ja tervet mõistust." Vaata ka kahte eelmist postitust.

Raamatus on peatükk „mythelany“ – kokkuvõte erinevatest müütidest, iga müüdi juures on lühem või pikem selgitus. Keda huvitab võib raamatust põhjalikumalt lugeda, ma toon siia mõned:

Grillitud toit (akrüülamiid) on toksiline (ei ole)

Alumiiniumist nõudes küpsetamine toob Alzhemeri (ei too)

Haputainast ja tomatikastet ei peaks töötlema alumiiniumist, malmist, rauast nõus (on õige – parem on kasutada klaasi, roostevaba terast, plastikut).

Alkohol aurustub toidust täielikult küpsetamise ajal (aurustub osaliselt, ca 85% võib säiluda)

Äädikas ei lähe kunagi halvaks (õige)

Biotehnoloogilised toidud on kahjustavad (ei ole)

Suhkur on kui kokaiin (ei ole)

Orgaaniline on igatpidi parem (ei ole)

Naturaalne on kõige parem (ei ole)

Laimides on palju C vitamiini (suhteline)

Erksavärvilised aedviljad on kõige toitainerikkamad (ei ole)

Leib läheb kõvaks seetõttu, et kuivab ära (Leib läheb kõvaks mitte kuivamise, vaid niiskuse tõttu. Leib imab endasse ümbritsevat niiskust ja tärklise graanulid kristalliseeruvad. Seetõttu võib lühikeseks ajaks ahjupanek leiva taas pehmeks teha.)

Aedviljade kuumutamine põhjustab toitainete kadu (see oleneb, ja midagi toortoidu kohta 😏... Idee "toores on parem" on tõesti naturalismi üks ekslikest arvamustest.  Entusiastid märgivad, et toores köögiviljas on kõik ensüümid puutumata. Kuigi see on tõsi, hävitavad maos olevad happed põhjalikult kõik, mida pesemise ajal ära ei loputatud. Pealegi vajavad taimed ensüüme kasvamiseks, kuid neist pole meile erilist kasu. Vastupidi, toidu küpsetamine on põhjus, miks inimesed ammutavad toidust toitaineid tõhusamalt kui meie vaesed ahvilised sugulased, kellest mõned peavad veetma kolmandiku oma päevast närides. Kindlasti nautige köögivilju ja puuvilju, mida saab toorelt süüa. Paljud neist on nii maitsvad. )

Kõik teavad, kuidas süüa, nii et kõik arvavad, et nad on toitumiseksperdid.

AnneHathaway esines 2019. aastal Elleni saates, et reklaamida oma viimast filmi Serenity. Ta rääkis loo sellest, kuidas tema ja ta perekond juhtusid hipi enklaavile, kus ta sai teada põneva tervisesaladuse. Ta lasi Ellenil ja stuudiopublikul oma istmete alt võtta mandariin. Kõigil paluti see koorida ja tervena hammaste vahele panna, samal ajal kui Anne selgitas tsitrusviljade ravimise imesid – meetodit tsitrusviljade kaasamiseks oma meditatsiooni. Ta nimetas seda "klementime". Ja siis ütles  ta, et oli kogu asja välja mõelnud: „Ärge pistke midagi suhu lihtsalt sellepärast, et kuulsus käseb teil seda teha. Võite nüüd oma klementiiniga minu pihta visata."

Autor kritiseerib pikemalt mõningaid dieete - paleo, keto ja aluselist dieeti. Puuviljadieedi kohta märgib lühidalt, et kuigi puuviljad on tervislikud, ei tähenda see, et nende pärast peaks kõik teised toidugrupid välistama.

Kehakaalust...

Kehakaalule on siin raamatus mõistetavalt oluline osa pühendatud:

Enne kaalukaotuse teemasse süvenemist peame vastama põhiküsimusele: kes peaks kaalust alla võtma? Võib-olla teie peaksite ja võib-olla mitte. Kellegi jaoks pole ideaalset kaalu.  

Ärge kasutage ebarealistlikke mõõdikuid ega ootusi. Ja ebarealistliku mõõdiku all peab autor silmas enamasti modelle, näitlejaid ja kuulsusi. Ajakirjade pildid on kõige halvim eeskuju. Paljudel juhtudel pole seal nähtud kehad isegi inimesed – need on kujundatud Photoshopi abil. Olgu tervis, mitte edevus, olla teie teejuhiks.

Ootustest rääkides... Kui te pole (vestluskaaslase) arst, pole teie asi, mida teine ​​inimene kaalub või kuidas ta sööb. Hoidke oma arvamused endale. Selle raamatu teema on see, et isiklikke maitseid ja terviseküsimusi ei tohiks kunagi käsitleda lihtsalt õige ja vale/hea ja kurja küsimustena.

Ärge kommenteerige teise inimese kehakaalu. Ärge kommenteerige, kuidas nad söövad, kui palju nad söövad või mida nad söövad. Mitte otseselt, mitte passiiv-agressiivselt, isegi mitte vihjeid maha visates ega silmi pööritades. Sul on niigi piisavalt tegemist, et enda eest hoolitseda.

Vanemad: Ärge kunagi kommenteerige oma lapse kaalu. Ärge öelge neile, et nad on kõhnad. Kõige püha nimel ära öelge neile, et nad on paksud. Tõesti. Lihtsalt ärge tehke seda. See võib nad tappa. Kas arvate, et see on liialdus? Rääkige inimestega, kes on söömishäirest üles saanud ja sellest paranenud.

Kui teil on mure oma lapse kaalu pärast, kas on kaalu teie arvates liiga palju või liiga vähe, arutage seda oma arstiga ja laske arstil otsustada, mida, kui üldse öelda. Söömishäired on surmavaim vaimuhaigus, mis üldse olemas on. Ärge ajage lapsi segadusse. Samuti ärge kommenteerige, kui palju teie laps sööb. Ärge kritiseerige neid selle eest, mida nad söövad. Pakkuge kodus tervislikku toitu. Ärge kuhjake majja suupisteid, mis peaksid olema harvad maiuspalad.

Võib-olla olete unustanud, mis tunne oli teismelisena süüa. Eriti poisid suudavad sisse ajada hämmastavalt palju toitu. Seda võivad mõnikord ka tüdrukud. See on hea. Nad kasvavad, on aktiivsed ja nende ainevahetus on elu kõige kõrgemal tasemel. Naeratage, hingake sügavalt sisse ja tehke paar lisapannkooki. Teismelised (ja nooremad lapsed) ei tohiks kaalust alla võtta, vajadusel ainult otsese meditsiinilise järelevalve all. See on tõesti oluline. Terve laps võtab pidevalt kaalus juurde. Seda nimetatakse kasvatamiseks. On üsna tavaline, et mõned lapsed läbivad ümarama faasi ja kasvavad seejärel oma kaaluks. Igaühe kaal kõigub ja lapsed võivad liikuda selle graafiku igas otsas.  

Peaaegu kõigil söömishäiretel on ühine stressiga toimetulekumehhanism. Stressi all peab autor silmas abituse ja kontrolli alt väljumise tunnet. Need tunded võivad oluliselt tugevneda alla 25-aastastel inimestel, osaliselt seetõttu, et nende prefrontaalses ajukoores ei ole otsustuskeskus veel täielikult välja arenenud. Toidupiirangud võivad neile tunduda kui "miski, mida ma saan kontrollida". See on väga ohtlik tee.  Kaalulangus noores eas on riskantne. Mitte keegi alla 20-aastane ei tohiks kunagi püüda kaalust alla võtta, välja arvatud arsti otsese järelevalve all. Ja enamik teisi inimesi, kes on üle selle vanuse, peaksid kõigepealt konsulteerima oma arstiga.  

Tõenäoliselt loete või kuulete palju kaalulangetamisega seotud ideid netiavarustes. Näiteks: kui vee soojendamiseks kulub kaloreid, võiks külma vett juues kaalust alla võtta! See on muidugi tõsi, et vee soojendamiseks kulub kaloreid. Kuid siin on jälle see "aga". Jääkülma veeklaasi kehatemperatuurini soojendamiseks kulutab keha veidi alla 4 kalori. Pole vist seda väärt, mis?

Peaksid trenni tegema selleks, et olla terve, mitte selleks, et kaotada kaalu.

Joo vett selleks, et kustutada janu, mitte selleks, et kaotada kaalu.

Kaalulangus nõuab püsivat kaloridefitsiiti. Kaalu hoidmine ja terve olemine nõuab eluaegset harjumuste muutmist.

Seega peame kaalu langetamiseks muutma oma toitumist. Püsiva kaloridefitsiidi saavutamiseks on sama palju võimalusi kui mandlipuudel mandleid. Pole olemas üht parimat kaalulangetamise dieeti. Kui kavatsete kogu oma ülejäänud elu süüa, peaksid need olema toidud, mis teile meeldivad. Pole põhjust käsitleda toitu karistusena.

Autor kirjutab: „Kui mu tütar oli umbes 13-aastane, ütles tema lastearst mulle, et tal on anorexia nervosa (tavaliselt nimetatakse seda lihtsalt anoreksiaks). Ma olin sellest muidugi kuulnud, aga ei teadnud sellest eriti palju. Ta ütles mulle, et see on kõige surmavam vaimne haigus, mille suremusmäär on äärmiselt kõrge. Ütlen teile, see pälvis mu tähelepanu. Töötasime järgmised paar aastat selle alistamiseks. See ei olnud kerge. Kuid seda haigust on siiski võimalik võita. Söömishäired on väga tõsine asi. Minu raamat ei ole raamat söömishäirete ravi või diagnoosimise kohta. Kuid kuna mu tütar elas haiguse üle, on mul mõned mõtted ja ma oskan ette näha mõningaid levinumaid küsimusi.“

Kui üks allpool olevatest väidetest käib sinu kohta, lepi kokku kohtumine arstiga. Kui kaks või kolm käivad sinu kohta, helista arstile kohe.

Toidutarbimise piiramine on viis oma elu üle kontrolli saavutamiseks.

Mõnikord tunnen sööma istudes ärevust või hirmu.

On nn "hirmutoidud", mis tekitavad minus ärevust.

Ma varjan oma pere ja sõprade eest seda, kuidas ma söön.

Teiste inimeste läheduses söömine tekitab minus ebamugavust.

Kui ma kannan avaraid rõivaid, ei märka keegi, et ma kaalust alla võtan.

Ma olen halb inimene ja pean olema täiuslik.

Ma võin süüa 500 kalorit päevas ja olla täiesti terve.

Ma joon enne sööki palju vett või teed.

Pro-Ana veebisaidid annavad mulle kogukonna ja toetuse tunde.

Ma mõtlen palju lisatoimingutele, mida saaksin kaalu langetamiseks teha, nagu külmad vannid ja selleri söömine.

Küsimus: Mida teha, kui kardan, et mu lapsel on söömishäire?

Vastus: Ärge öelge oma lapsele midagi ja võtke kohe ühendust oma arstiga. Ülaltoodud kontrollnimekiri kehtib ka siin. Kui märkate mõnda sellist käitumist või märkate, et teie laps kaotab kaalu, võtke ühendust arstiga. Ole valmis kuulama. Palju kuulama. Ärge püüdke "aidata". Selle asemel küsige oma lapse arstilt ja teistelt oma lapse meditsiinimeeskonna liikmetelt, mida saate teha, et olla toeks. Te ei tohi mitte ainult kunagi oma lapse kehakaalu kohta mitte mingil moel märkust teha, vaid ka selle kohta, kuidas ta välja näeb. See tähendab, et ei tohi tütrele öelda, et ta näeb ilus välja. Kas see on raske? Autor kirjutab, et just see oli tema jaoks üks raskemaid asju üldse. Aga see on teostatav.

Ärge rääkige toidust. Ärge rääkige söömishäiretest. Ärge rääkige kaloritest. Ärge rääkige kaalust. Tehke kõik endast olenev, et nende elu normaalsena hoida. Võimalik, et peate olema karm, kui tegemist on arstiga kohtumise ja ettenähtud ravimite võtmisega. Ülejäänud aja olge lihtsalt armastav, toetav ja kuulake nagu hull. Teie laps juhendab teid tegelikult sellel teel, millal on õige erinevaid teemasid tõstatada. Pidage meeles, et söömishäired kaasnevad sageli depressiooniga. Jälgige selliseid märke nagu raskused kooliminekuks voodist tõusmisel, sõpradest eemaldumine ja enesevigastamine (nt lõikamine). Olge valmis psühhoteraapiaks, nõustamiseks ja/või ravimiteks. Ole toeks.

Autor kirjutab: „Üks asi, mis mu tütre taastumise nii raskeks tegi, oli see, et inimesed püüdes „aidata“, kritiseerisid toite, mida ta sõi. Ortoreksilised hoiakud nagu "see toit on sulle halb" või "ära söö seda!" on äärmiselt kahjulikud. Enamiku inimeste jaoks on halb mõte, kui dieedis on palju magusaid ja rasvaseid toite. Paraneva anorektiku jaoks päästavad need toidud sõna otseses mõttes tema elu. See on suur osa sellest, miks ma oma raamatus ortoreksiasse nii tõsiselt suhtun. Nagu ma ennegi ütlesin, kui te pole tema arst, pole teie asi, mida või kui palju teine ​​inimene sööb. Palun ärge tehke taastuva inimese elu raskemaks. Taastumine on raske. Väga raske. Igaüks, kes söömishäirest taastub, on minu raamatus täielik kangelane. Kohtle neid armastuse ja austusega, mida üks kangelane väärib. Nad on tänulikud. See võib veidi aega võtta. Ole kannatlik. Mõni aasta tagasi lõime tütrega veebisaidi ja koostasime mõned lühikesed taskuhäälingusaadete episoodid, mis olid suunatud spetsiaalselt söömishäiretega peredele. Püüdsime demüstifitseerida, destigmatiseerida ja anda praktilisi näpunäiteid. Meil on maitsvad, suure kalorsusega retseptid, mida saab kasutada anoreksiast taastumise ajal, ning lingid allikatele. See võib teile vajaduse korral kasulikuks osutuda. Minge lihtsalt saidile RecoveryDad.com“

Küsimus: Kas anorektikutel pole vedanud, et nad võivad nii kõhnaks jääda?

Vastus: Ei. Ja kõik, kes nii ütlevad, peaksid samuti pöörduma arsti poole. Tõsiselt. See oli šokeeriv ja tüütu, kui palju sellega pidi mu tütar silmitsi seisma. Te ei tahaks ju vähihaigetele öelda, et neil vedas, et nad on nii kõhnad, kuid kohutav hulk inimesi (kahjuks enamasti naised) arvavad, et selline märkus on okei. Anoreksia ja muud söömishäired on tõsised vaimsed haigused. Keegi, kellel see on, on sõna otseses mõttes suremas. See ei ole elustiili valik. See ei ole absoluutselt mingi kaalulangusstrateegia. Selle omamises pole midagi kaugeltki ideaalset.

Osaliselt on see meie ühiskonnas esineva ortoreksia sümptom, mis korreleerib kõhnaks olemist hea olemisega. Autor märgib, et ta ei tea kas  tegelikult on võimalik olla liiga rikas, aga ta teab kindlalt, et sa võid olla liiga kõhn.

Ja veel mõned märkused toitumismaailmas leviva bullshit äratundmiseks:

Igaüks, kes üritab teid toidust või koostisosast eemale peletada, müüb tõenäoliselt midagi – ja tõenäoliselt mõtleb asju välja. Ja need asjad on peaaegu kindlasti valed.

Kõik, kes väidavad, et neil on pakkuda see üks õige dieet, eksivad kohe kindlasti.

Kõik, kes väidavad, et miski on supertoit/väetoit, ei tea, millest nad räägivad. Supertoite pole olemas. On ainult toidud. On õiged ja valed kogused.

Ignoreerige inimesi, kes kasutavad toitumis- või meditsiinilises kontekstis selliseid sõnu nagu "detox", "toksiinid", "boostib", "edendab" või "toetab".

Kui keegi soovib, et sa sööksid või jooksid teistmoodi, et muuta oma keha pH-d või aluselisust, jookse samuti kiiresti eemale. See nõuanne pole lihtsalt rumal, vaid potentsiaalselt ohtlik.

Keegi, kes levitab oma lemmik teooriat/dieeti/toidulisandit/supertoitu, eksib reeglina seda enam, mida kindlam ta endas on.

Sõnad nagu "looduslik", "orgaaniline", "töödeldud", "puhas" ja "GMO-vaba" on toitumise kontekstis mõttetud. Enamasti kasutatakse neid hirmupõhises turunduses.

Kui toitute tervislikult ja mitmekülgselt, on vitamiinid ja muud toidulisandid parimal juhul peaaegu kindlasti raha raiskamine ja halvimal juhul kahjulikud. Muidugi, kui teie arst on soovitanud diagnoositud haiguse või puudujäägi raviks toidulisandit, võtke seda toidulisandit vastavalt juhistele. Üldiselt ei tasu toidulisanditööstust usaldada.

Ärge võtke meditsiinilist või toitumisalast nõu kelleltki, kes müüb toodet, näiteks toidulisandit. Isegi kui nad riietuvad oma reklaamfotol arstiks. Ärge kunagi võtke meditsiinilist või toitumisalast nõu kelleltki, kes väidab, et tal on eriteadmised, mida "teadus" või "arstid" teile „ei räägi“.   

Hoiduge arstidest, kes samuti juhtuvad midagi müüma – raamatuid, toidulisandeid, salatikastmeid, tõestamata kliinilisi protseduure jne. Kahjuks tegelevad mõned kõrgetasemelised arstid kasumit teeniva äriga.

Hoiduge ka puhta toidu ideest. Sellel pole midagi pistmist saasteainetega. See on lihtsalt järjekordne ortoreksiline nipp, millega sunnitakse erinevatele toitudele peale moonutatud moraalivaadet. Selle termini võttis kasutusele Kanada fitnessmodell nimega Tosca Reno ja see termin kindlasti müüb. Puhta toitumise liikumine on osutunud eriti kahjulikuks noortele naistele. 

Anna Cherry kirjutab: 

„Mõnikord on puhas toitumine vegan, mõnikord toorvegan, mõnikord omnivoori dieet, kuid seda reklaamitakse alati kui tervislikku ja puhast toitumisviisi, olenemata jüngrite muudest toiduga seotud vaadetest. Puhta toitumise nägu on ebaproportsionaalselt noor, atraktiivne, naissoost, valge ja piisavalt jõukas, et saaks endale regulaarselt lubada chia seemneid, lehtkapsast ja kookossuhkrut.

Kui hakkate toitu vaatama läbi moraali, hinnangute ja piirangute läätse, on teil katastroofi retsept.“

Ülelihtsustamine

Mitte ainult petturid, vaid ka paljud heade kavatsustega inimesed, lihtsustavad liigselt. See on inimese loomulik kalduvus. Soovime lihtsat vastust, käepärast metoodikat, kiiret võimalust, otseteed. Kahjuks on see harva õige lähenemine. Loodus on läbipõimunult sassis. Sellepärast on teadus raske. Kui kuulete, et keegi propageerib ühte asja paljude hädade põhjusena, on aeg olla skeptiline. Kui „guru“ reklaamib toodet, dieeti või raamatut, mis lahendab kõik probleemid, siis mida rohkematele haigustele/probleemidele lahendust pakutakse – seda skeptilisem tasub olla.

Raamatus on veel palju viiteid ja selgitusi, mida siinkohal ära tooma ei hakka. On lihtne lugeda ja lihtne aru saada. Anorexia nervosa on haigus, mis on tõusuteel kõikjal maailmas ja arvestades kõrget suremust (kuni 20%), tuleb tänasel dieedimaailmal silma peal hoida.