Hea põhjus end halvasti tunda vol 3 - emotsioonid ja tujuregulaator

 

Loen Randolph M. Nesse raamatut "Hea põhjus end halvasti tunda" ja veel mõned märkmed, millele joone alla tõmbasin:

Emotsioonide mõistmist rakendab mitu takistust. Üks ja väga oluline nende seas on suutmatus tunnistada negatiivsete emotsioonide kasulikkust. Teine võimalus on aru saada, et emotsioonid kujundati meie geenide, mitte meie hüvanguks. Suurimaks takistuseks on ehk mõtlemine emotsioonidest kui kavakohaselt loodud süsteemi osast. See tekitab tunde, nagu peaks igal emotsioonil olema eriomane funktsioon. Paraku on igal emotsioonil palju funktsioone ja paljud funktsioonid seisavad mitme emotsiooni teenistuses.

Valu ja vaev on kasulikud

Inimesed ei otsi ravi harilikult mitte sellepärast, et neil on haigus, vaid sest nad kannatavad. Nad lähevad perearstilt paluma leevendust valule, köhale, iiveldusele, oksendamisele ja väsimusele. Nad lähevad vaimse tervise spetsialistidelt paluma abi ärevuse, depressiooni, viha, armukadeduse ja süütunde vähendamiseks.

Sümptomid paistavad probleemina, sest on sedavõrd häirivad ja piinavad. Valu võib teha elu põrguks. Kõhulahtisus võib põhjustada eluohtlikku veekaotust. Tavaliselt on ravimid turvaline viis nende kaotamiseks. Siiski osutavad valu, kõhulahtisus, palavik ja köha teatud juhtudel kasulikuks.

Nende ülemäärane esinemine on ebanormaalne. Ebapiisav esinemine torkab vähem silma, kuid on samavõrra ebanormaalne.

Emotsioonide otstarbekus sõltub täielikult olukorrast. Ohu või kaotuse palge ees on ärevus ja kurbus kasulikud, kuid pingevaba rõõmsameelsus enamgi kui kasutu. Võimaluse ilmnedes on iha ja innukus kasulikud, kuid muretsemine ja kurbus kahjulikud.

Mõni inimene muretseb päevade kaupa, mida võis küll tähendada kergitatud kulm, mis võis olla ka lihtsalt tõmblus; teised peaaegu ei märkagi ka otseseid solvanguid. Mõni inimene satub väikestest võimalustest vaimustusse, teised, kellele õnn otse sülle langeb, ei vaevu end toolil liigutamagi.

Miks eksisteerib nõnda lai reaktsioonivahemik? Pole olemas üht normaalset genoomi. Pole olemas üht normaalset isiksust.

Kirjutatud on terved koormatäied raamatuid, kuidas emotsioonidega toime tulla, pakutakse sadu erinevaid strateegiaid.

Aga on olemas ka kõige levinum ja tõhusam strateegia: lihtsalt oodata. Olukord muutub. Emotsionaalne udu hajub. Viha lahtub.

Me tunneme end edu saavutades oivaliselt ja läbi kukkudes kohutavalt – mõnda aega. Siis käivitub „psühholoogiline immuunsüsteem“ ja aitab meil pettumusest jalule tõusta.

Emotsionaalsed häired

Iga kehaline reaktsioon võib käest ära minna. Kaks ilmset näidet on liiga nõrk või liiga tugev reaktsioon. Inimestel, kes kunagi ei köhi, on kallal tõsine tervishäire nagu ka neil, kes köhivad vähimagi põhjuseta.

Puudulik immuunvastus toob kaasa nakatumise. Ülemäärane immuunvastus põhjustab põletikulisi ja autoimmuunhaigusi.

Inimesed, kel puudub võime tunda valu, surevad noorelt; need, kes kannatavad kroonilise valu käes, soovivad mõnikord, et oleksid surnud.

Positiivne emotsioon võib olla ülemäärane. Selle äärmuslik versioon on tõsine ja mõnikord letaalse lõpuga ebanormaalne maaniaseisund. Mõned satuvad selle seisundi kütkes eufooriasse, teised aga ajavad kontrollimatu hooga taga grandioosseid eesmärke, tulemuseks nagu kiirkeetjas surve all olevad mitmesugused subjektiivsed seisundid.

Negatiivsed emotsioonid võivad olla ebapiidavad. Selle üle kaebavad vähesed, kuid tegemist on tõsise haigusega. Ebapiisav ärevus ehk hüpofoobia võib saada saatuslikuks.

Hirmutundmatus on tõsine ja potentsiaalselt surmav, kuid alahinnatud ja harva ravitav.

Paanikahäired

Paanikahood tekivad nagu välk selgest taevast. Ilma igasuguse hoiatuseta hakkab süda pelslema, lihased tõmbuvad pingule ja ohver tunneb õhupuudust, huku eelaimust, pigistust rinnus ja meeleheitlikku soovi põgeneda. Enamik arvab, et neil on infarkt või rabandus ja läheb EMOsse, kus tehakse kõikvõimalikke analüüse. Liigagi sageli tehakse noortele südameuuring, sest arstid ei oska diagnoosida paanikahäiret.

Muretsemine ei kõla kuigi tõsiselt, kuni sa esimest korda räägid inimesega, kes kannatab üldistunud ärevushäire all. Häire raskusastme hindamiseks küsitakse: „Mitu protsenti teie mõttemaailmast on pühendatud muretsemisele?“ Paljud Nesse patsiendid on öelnud vastuseks: „Rohkem kui üheksakümmend, ma muu peale ei mõtlegi.“ Üldistunud ärevushäirega inimestel on ohujälgimise mehhanism seatud käivituma õhkkerge puudutuse peale. Nende mõistus on täis õudseid fantaasiaid.

Naistel esineb ärevushäiret kaks korda tõenäolisemalt kui meestel ja seetõttu kiputakse avaldama arvamust, et naistega on midagi viltu.  Evolutsiooniline vaatenurk ütleb aga, et naistel on keskmiselt õiges koguses ärevust nende enda heaoluks, meestel on seda õigel hulgal, et maksimeerida oma geenide edasiandmist, ja sellega kaasneb suur oht nende tervisele.

Midagi immuunsüsteemi tugevdamise sõpradele:

Paljud uuringud tõendavad depressiooni sümptomite esinemist infektsiooni põdemise kestel. Eriti dramaatilised on raske depressiooni juhtumid, mis on tekkinud interferoonravi tagajärjel; see loodulik ühend tugevdab keha immuunvastust. Ligi 30% C hepatiidi tõttu interferoonravi saanud patsientidest avaldusid raske depressiooni sümptomid, mitte üksnes väsimus, vaid ka lootusetuse ja väärtusetuse tunne. See näitab, et immuunvastus võib põhjustada kliinilist depressiooni.

Mõnikord on eesmärk midagi sellist, millest inimene ei saa loobuda, näiteks töö, partneriotsingud või surmatõvele ravi leidmine. Sellises olukorras võivad inimesed sattuda lõksu teel püüdmatu eesmärgi poole ja tavaline meeleolulangus eskaleerub raskeks depressiooniks.

Menopausi lähenedes muutus keskealiste naiste emotsionaalne distress järjest tugevamaks. Kuid pärast menopausi kadusid neil, kes enam ei lootnud rasestuda, ka depressiooni sümptomid. Selles peitub sügav iroonia: lootus on sageli depressiooni juurpõhjus.

Meeleolulanguse eri aspektid esinevad koos samamoodi nagu külmetuse eri sümptomid. Need on omavahel tihedalt seotud, kuid väljenduvad mustritena, mis erinevad vastavalt probleemi iseärasusele.

Kui tujuregulaator rikki läheb, on tulemuseks meeleoluhäired. Psühhootilises depressioonis ega maanias pole midagi normaalset ega kasulikku. Mõlemad on tõsised haigused, mis saavad alguse meeleolu rikki läinud regulatsioonimehhanismidest.

Köha võivad põhjustada astma, südamepuudulikkus, kopsupõletik jms, kuid on ka võimalus, et köha reguleerimise mehhanism on hakanud amokki jooksma.

Kõhuvalu võib olla põhjustatud ärritunud soole sündroom, Crohni tõbi, vähk, maohaavad jms, kuid on ka võimalus, et valu reguleerimise mehhanism on rikki läinud.

Valdav enamik esimestest tõsise depressiooni episoodidest on vallandunud halva elusündmuse tagajärjel, kuid kolmandik või neljandik depressiooni episoode on tõenäoliselt tekkinud ilma konkreetse sündmuse tõuketa.

Kuus põhjust, miks regulatsioonimehhanismid võivad rikki minna:

1. Baastase on liiga madal

2. Baastase on liiga kõrge

3. Reaktsioon on ebapiisav

4. Reaktsioon on ülemäärane

5. Reaktsioon tekib ebakohaste märkide peale

6. Reaktsioon ei sõltu ajenditest

Heaks näteks on vererõhk: inimesel võib normaalselt olla liiga madal või liiga kõrge vererõhk. Normaalse vererõhu puhul võib olla reaktsiooon ebapiisav: näites püsti tõustes rõhk ei tõuse ja seetõttu võib kergesti minestada jne.