kolmapäev, 8. september 2021

Naise aju vol 4 - kas geenid määravad sinu saatuse?

 


Oluline on märkida, et mitte kõigil menopausi läbivatel naistel ei teki Alzheimeri tõbe, depressiooni ega muid ajuhaigusi - samuti ei näita kõigi naiste aju dramaatilisi või kognitiivseid muutusi. Hinnanguliselt umbes 20 protsendil naistest ei teki menopausiga seotud aju sümptomeid. Ülejäänud 80 protsenti naistest kogeb aga vähemalt mõnda neist soovimatutest „punastest lippudest”, sealhulgas potentsiaalselt suuremat Alzheimeri tõve riski.

Kas menopausi järgselt peaksid naised heiskama valge lipu? Kindlasti mitte. Väga palju sõltub sellest, kuidas oma keha ja aju eest hoolitseda.

Mosconi leiab, et Alzheimeri tõbi on naistele väga suurt oht ja sellest räägitakse liiga vähe. Ta toob esile kolm müüti:

1. Geenid määravad sinu saatuse

Kohe kindlasti mitte. Tõde on see, et kuigi mõnedel inimestel tekivad tõepoolest sellised haigused nagu Alzheimeri tõbi nende DNA geneetiliste mutatsioonide tõttu, juhtub see tavaliselt mitte rohkem kui 1–2 protsendil elanikkonnast. See on palju väiksem arv kui varem arvati ja on selgelt vastuolus looga, et geenid on selles osas peamise rolliga. Enamiku inimeste jaoks on risk palju vähem seotud halbade geenidega ja palju rohkem seotud meie ainulaadse geneetilise kombinatsiooni, meie tervisliku seisundi, keskkonna ja kõigi igapäevaste valikutega. See ei tähenda, et meie geenid pole olulised. Meie DNA on kaasatud meie elu kõigisse aspektidesse, sealhulgas ka naiseks olemisse. Kuid meditsiinilisest vaatenurgast selgub, et meie geenid ei ole nii deterministlikud, kui me varem arvasime. Teie geneetika - teie vanus, sugu ja perekond - moodustavad teile kätte jagatud kaardid. Kuid neil kaartidel on võitmise ja kaotamise juures vähem oluline roll kui mängul: keskkond, elustiil, haiguslugu ja eriti naiste puhul hormonaalne tervis.

Hiljutiste rahvastikupõhiste uuringute kohaselt on vähemalt üks kolmandik kõigist Alzheimeri tõve juhtudest võimalik ära hoida, kui võtate arvesse olulisi meditsiinilisi ja elustiili muudatusi. Need muutused hõlmavad teistsugust lähenemist toitumisele ja treeningutele, kohusetundlikku intellektuaalset ja sotsiaalset kaasatust, stressi vähendamist, paremat und, hormoonide tasakaalustamist, suitsetamise ja toksiinidega kokkupuute vältimist ning südame veresoonkonna tervise juhtimist, samuti rasvumist ja diabeeti põhjustavaid tegureid. Need kõik toimivad üksteisega seotult, et hoida eemal dementsust.



2. See on lihtsalt vananemise tulemus ja seetõttu et naised elavad kauem

Päris kaua on arvatud, et kuna naised elavad meestest kauem, siis neil on lihtsalt rohkem aega Alzheimeri tõve väljaarenemisest. Kuid kas naised elavad siis meestest oluliselt kauem? Mitte nii väga ja mehed on seda vahet vähendamas.

USAs on naiste eluiga 82 ja meestel 77 eluaastat. Vahe on vaid 5 aastat. Inglismaal on oodatav vahe aastaks 2030 ainult 2 aastat.

Pigem on tänapäeva naistel oht korrata eilsete meeste ajalugu, võttes omaks teatud käitumised ja stressid, mida varem peeti mehe eesõiguseks: suitsetamine, joomine ja karjääriredelil ülespoole rühkimine (ennast säästmata).

Me eeldame naistelt, et kui nad ka käivad tööl ja saavad ametikõrgendust, siis peavad nad sama edukalt toime tulema kodu ja lastega. Mehed on järjest enam õppinud enda eest rohkem hoolitsema, naised pigem vastupidi – koormavad enda enam. Naiste suremus kopsuvähki on viimase kahe kümnendi jooksul peaaegu kolmekordistunud.

Lisaks, kui probleem seisneks vaid selles, et naised elavad kauem kui mehed, kannataksid naised tõenäolisemalt ka teiste vanusega seotud ajuhaiguste, näiteks insuldi või Parkinsoni tõve all. Ainult, nad ei tee seda.



3. Ravi on kohe kohe tulemas

Ootame ühiskonnana tavaliselt, kuni meid on probleem juba nurka ajanud, seejärel hakkame ringi vaatama kirurgia või uusimate ja parimate farmaatsiatoote järele, et vabaneda kõigist tekkinud terviseprobleemidest. See lähenemine toimib hästi seni, kuni püüame parandada luumurdu või äkilise bakteriaalse infektsiooniga võidelda.

Kuid see pole paljude asjade jaoks tõhus ja kindlasti ei tööta see meie ajuga. Operatsioon on sel juhul selgelt ebapraktiline, kuna me ei saa lihtsalt oma hallaine osi eemaldada. Ravimid on samuti osutunud suuresti pettumuseks, mõned parimad näited farmaatsiatööstuse läbikukkumisest pärinevad just Alzheimeri tõvest, mis kannatab 99,6 -protsendilise ravimite ebaõnnestumise määra all.

Mõned FDA poolt heaks kiidetud ravimid, nagu atsetüülkoliinesteraasi inhibiitorid (Aricept, Exelon, Razadyne) ja memantiin (galantamiin), aitavad mõne aasta jooksul sümptomeid vähendada. Kuid need ravimid ei suuda haiguse progresseerumist peatada ega ka kuidagi ravida. Samuti väärib märkimist, et kõige sagedamini kasutatav Alzheimeri ravim Aricept näib meestele paremini toimivat kui naistele.

On püütud arendada teatud vaktsiine, mis eemaldaksid ajust amüloidnaastud  - ja need toimisid, peale paari aastat oli aju nö prügist puhas. Kuid patsiendid ei paranenud sellest hoolimata. Ravi ei suutnud vähendada kognitiivset defitsiiti ja mõnel juhul isegi suurendas seda.

Siit ma ise arvan on ohumärk kõigile, kes arvavad et kõva ja pidev detox inimkeha prügist või „toksiinidest“ vabastab või imerohi või uusim toidulisand kõik hädad eemaldab. Asi ei ole kunagi ainult ühes protseduuris või kemikaalis.

Reaalsus on aga selline, et hoolitsus ja  ennetus on olemas ning need on sugu arvestades erinevad.

See on eriti hea uudis naistele, kuna on veenvaid tõendeid selle kohta, et naiste ajud saavad konkreetsetest meditsiinilistest ja elustiilipraktikatest tõeliselt kasu, andes meile võimaluse kaalud meie kasuks lähtestada. Need sekkumised on nii ohutumad kui ka paremini talutavad kui ravimid, andes sama tõhusaid ja mõnikord isegi paremaid tulemusi.  

Võtame arvesse individuaalsust? Meie bioloogiline individuaalsus hõlmab loomulikult naissoost olemist. Uuringud on näidanud, kuidas naised kogevad südamehaigusi erinevalt meestest, mille tulemuseks on radikaalselt erinevad sümptomid ja tulemused. Peame aju tervist sarnaselt vaatama. Naiste keha, aju ja elu erinevad meestest mitmel viisil, mis mõjutavad mitte ainult meie üldist kognitiivset tervist ja meeleolu, vaid ka tegureid, mis põhjustavad mälukaotust ja dementsust.

Mosconi ja teised teadlased on tuvastanud üle kolmekümne geneetilise, meditsiinilise, elustiili, kultuuri ja ühiskonna teguri, mis mõjutavad kognitiivse languse riski erinevalt, sõltuvalt soost. Naiste aju ainulaadsete aspektide tõttu suurendavad mõned neist teguritest naistel riski märkimisväärsemalt kui meestel, teised aga ainult naistel. 

Käib need tegurid siis kõik läbi.





Geneetilised riskid

1. Perekonna ajalugu

Kui oleme märkinud linnukese üldise vananemise ja naissoost sündimise osas, on Alzheimeri tõve perekonnaanamnees dementsuse kõige olulisem käivitaja. See kehtib eriti perekondade kohta, keda mõjutavad haigust põhjustavad geneetilised mutatsioonid. Kui mutatsioone ei esine aga üks sinu vanematest on (või on olnud) Alzheimeri tõves, loetakse sind riskirühma. Kui sinu vanemal on Alzheimer, ei tähenda see automaatselt, et sina selle saad – kuid sul on teatud eelsoodumus ja sul tuleb oma tervisele rohkem tähelepanu pöörata.

Ei ole veel teada, kui suur on risk Alzheimerit põdenud vanemaga, küll on teada, et tervislik elustiil alandab demnetsuse riski ka neil, kel kõrge geneetiline risk.

2. APOE geen

Praegu on ainus teadaolev kognitiivset tervist mõjutav geneetiline riskitegur nimega apolipoproteiin E või lihtsamalt APOE.  Tänu meediale on see geen andnud arstidele palju lisatööd, kuna seda on esitletud nii, et see lihtsustab oluliselt  inimese tõenäosust Alzheimeri tõve tekkeks.

3. Teised geenid

Üle kahekümne täiendava „riskigeeni” või geneetilise variandi on seostatud Alzheimeri tõve suurenenud riskiga. Nende ühendused ei ole kaugeltki nii tugevad kui APOE-l. Sellegipoolest tuleks tähelepanu pöörata sellele, et enamikul neist geenidest on meie kehas ja ajus sarnane toime: need mõjutavad meie reaktsiooni põletikule. Krooniline põletik mõjutab naiste aju enam kui meeste oma.

4. Etnilisus

Afroameerika naiste risk insuldi ja Lazheimeri tõve tekkeks on 2x suurem kui valged. Hispaania päritolu naistel on risk 1,5x suurem.

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar