Loen siis huviga edasi James Hamblini raamatut "Clean"
Immuunvastusega
haiguste puhul kasutatakse jätkuvalt agressiivset lähenemist: antibiootikume,
immuunsüsteemi pärssivaid ravimeid, agressiivset puhastamist ja niisutamist.
Võib
ju öelda, et ka alternatiivmeditsiin ja imerohutööstus kasutab immuunsüsteemi
pärssivaid vahendeid. Kas pole? Kui inimesed vähegi mulle kiidavad MMS, vitamiini megadoose, õlisegusid,
terasid, siis kiitusena öeldakse: tundsin õhtul palavikulaadest tunnet, valu, nohu hakkas tulema, kurk oli valulik jms – võtsin oma (ime)aine sisse ja järgmisel hommikul polnud midagi. Valu, palavik,
põletik, nohu-köha on kõik immuunsüsteemi kaitsevahendid. Kui need järsult
kaovad, siis peaks ju tegemist olema immuunsüsteemi pärssimisega ehk mahasurumisega. Sestap ole ettevaatlik,
et pideva allasurumisega ei tekita omale tugevamat ja tõsisemat haigust. Immuunsüsteem on see, mis palaviku, põletiku jms abil haigusest võitu saab.
Tundub,
et ekseem ühendab kõik, mis võib nahaga valesti minna: häiritud
barjäärifunktsioon, mikroobide tasakaalustamatus ja immuunrakkude reageeringu võimendumine.
Nahabarjääri häirimine pesemise või kratsimisega võib muuta mikroobide
populatsiooni. See võib anda hoogu juurde immuunsüsteemile, mis käsib
naharakkudel kiiresti vohada ja täita piirkond põletikuliste valkudega (Põletikulise
reaktsiooni valk on valk, mille sünteesi kiirus põletikulise protsessi juuresolekul
on suurem kui selle katabolismi kiirus). Kõik see muutub põletiku, sügeluse,
barjääri lagunemise ja mikroobide tasakaalustamatuse püsivaks tsükliks.
"Ja mis siis saab, kui olete ühiskonnana ekseemi tekitanud liigse
pesemisega," spekuleerib Skotnicki.
Tundlikkus, allergia, ekseemid viivad aina rohkema puhastamise ja kreemide kasutamiseni. Kui patsiendid jõuavad Skotnicki juurde, on neil lööbed, mis on kestnud juba kuid ja see on viinud inimesed instinktiivselt veel suurema koorimise ja kreemitamiseni. Ja nad tulevad arsti juurde lootusega saada veel üks toode – parem ja efektiivsem. Nad tahavad, et see oleks „naturaalne“ ja „leebe toimega“. Midagi sarnast mittemillelegi. Kuid arstidel on väga raske määrata sellisele nahale mittemidagist. Kuna patsiendid tahavad, et neile antaks mingi retsept või vähemalt mingi režiim.
Siinkohal
tuleb mulle kohe meelde, kuidas minu 15 aastane tütar koju „loodusliku ja
eeterliku õliga“ näopuhastustoote tõi. Arvestades, et ma ei ole laste nahal
kasutanud kunagi mingeid kreeme ega seepe. Aga tüdrukule meeldib katsetada
indiaanimaalingutega ja see tuleb õhtul kuidagi maha saada. Peale naturaalse
puhastajaga pestud nägu oli tal igatahes järgmisel hommikul üleni paistes
punane. Selgus varsti, et ta on isalt ja vanaisalt saanud päranduseks
atoopilise naha – nahk on hõredam ja laseb kergesti seestpoolt välja vett ja
sissepoole kergemini igatsorti ainest, mis võib nahka ärritada. Võin vaid
oletada, et elu maal ja intensiivse nahahoolduse puudumine siiani on vanaisa
eluaegse sügeleva ekseemi taandanud vaid kergeks ketenduseks suu ümber (talviti)
ja vajaduseks jälgida kätele tekkivate kriimustuste ja haavade paranemist.
Keemik
Jen Novakovich (@theecowell), kes juba kaua kosmeetikatooteid uurib, kirjutas
hiljuti oma postituses, et kui ta järjekordselt kuuleb reklaami: „suurepärane,
puhta ja terapeutilise kvaliteediga" eeterlik õli teeb seda ja toda, siis:
„Palun
ärge pange eeterlikku õli otse oma nahale ega kasutage seda lastel kui
„ravib-kõiki-haigusi“ vahendit, ega võtke seda sisse. See EI OLE turvaline. Ja
kui te kuskil sellist soovitust näete, kõndige kohe eemale.
Pidevalt
kandes eeterliiku õli otse nahale suureneb tõsiselt risk nahaallergia tekkeks. Ärge pange eeterlikku õli vannivette, kuna eeterlik õli
ei lahustu vees.
Ja jumal eest ärge jooge eeterlikku õli. Mürgituskeskuse statistika järgi on mürgitused eeterlike õlidega kasvavas trendis.
Ärge
pange eeterlikku õli laste nahale, et neid ravida. See tõstab allergiate riski
või halvendab olemasolevaid seisundeid.
Eeterlikud
õlid on äärmiselt kontsentreeritud ja te ei puutu looduses kunagi kokku sellise
konsentratsiooniga. Äärmiselt oluline on korrektne lahjendamine.
Mida
siis oma probleemidega teha? Skotnicki on leidnud teatud lahenduse ja soovitab
oma patsientidele toodete „dieeti“ või „paastu“. St kõik nahahooldustooted
tuleb ära jätta (või vähemalt nii palju kui võimalik). Seda lähenemist toetab
järjest enam dermatolooge.
Nahk
on lõppude lõpuks äärmiselt vastupidav. Võime proovida seda juhtida või katta
paiksete toodetega, kuid lõppkokkuvõttes on see loodusjõud, mis reageerib selle
alt ja väljast tulevatele pidevatele signaalidele, nagu see on arenenud
miljonite aastate jooksul. Nahk püüab säilitada tasakaalu.
Nahk
on inimkeha suurim organ. Meil kõigil on piisavalt nahka, et kui selle laiali
laotada, kataks see umbes 1,7 ruutmeetrit. Seda võib liigutada mis tahes suunas
ning venitada ja nahk tunneb väikseid temperatuuri, rõhu ja niiskuse muutusi.
Nahk sisaldab närvikiude, mis võivad meie ajule signaale saata, et tekitada
piinavat valu ja ekstaatilist naudingut. Nahk suhtleb maailmaga, kui oleme
haiged, väsinud või ärevil või erutunud. Nahk võib lahti rebeneda ja mõne aja
pärast taas kokku kasvada. Nahk võib meid surmava ülekuumenemise eest hoida,
kastes end vedelikku, mis põhjustab kuumuse kiiremat kiirgust külgnevasse õhku.
Nahk pole vähem oluline kui meie süda, selg või aju. Ilma selleta aurustuvad
meid moodustavad vedelikud ning välismaailm valgub meisse ja nakatab meid ning
me sureme kiiresti.
Seega
on naha tervise eest hoolitsemine ülioluline, kuid see hõlmab palju enamat, kui
erinevate aineste naha peale määrimine.
Ja
kuna nahast tuleb palju juttu, siis enne kui raamatuga edasi lähen, vaataks üle selle, millest nahk on kokku pandud ja kuidas see töötab.
https://www.youtube.com/watch?v=OxPlCkTKhzY 5 minutiline piltlik video naha ehitusest ja ülesannetest
Igal
täiskasvanud inimesel on umbes 2 m² nahka;
Naha
keskmine kaal on umbes 14 kg, moodustades umbes 20% kogu kehamassist;
Nahk
sisaldab umbes 25% kogu keha veevarust;
Ühes
ruutsentimeetris sisaldub:
600
000 naharakku
5000
sensoorset rakku
4
meetrit närve
100
higinääret
1
meeter veresooni
15
rasunääret
5
karva
150 000 melanotsüüti
Nahal
on kolm põhikihti - epidermis, dermis ja hüpodermis.
Epidermis (marrasnahk) on välimine kiht. See on veekindel barjäär, mis annab nahale tooni. Selle peamised rollid on:
uute
naharakkude loomine
nahale
värvi andmine
keha
väliskeskkonna eest kaitsmine
Inimesed
eraldavad iga päev umbes 500 miljonit naharakku. Tegelikult koosnevad
epidermise äärepoolseimad osad ca 20-30 kihi osas surnud
rakkudest.
Epidermis
tekitab oma alumistesse kihtidesse pidevalt uusi rakke. Umbes nelja nädala jooksul jõuavad need rakud
pinnale, muutuvad kõvaks ja asendavad surnud rakud.
Keratinotsüüdid on epidermise kõige
levinum rakutüüp. Nende ülesanne on toimida tõkkena bakterite, parasiitide,
seente, viiruste, kuumuse, ultraviolettkiirte (UV) ja veekao vastu.
Epidermis
ei sisalda veresooni. Naha värv
tuleneb pigmendist nimega melaniin,
mida toodavad melanotsüüdid. Neid
leidub epidermis ja need kaitsevad nahka UV -kiirte eest.
Epidermise viis kihti on:
Stratum corneum (sarvkiht)
stratum lucidum
stratum granulosum
stratum spinosum
stratum germinativum
Õhuke
kiudaine riba, mida tuntakse basaalmembraanina, on epidermise ja dermise (pärisnahk) vahel.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar