Naise aju vol 5 - dementsuse riskid

 

Meditsiinilised riskid:

1. Südamehaigused

Südamehaigused on kognitiivse languse ja dementsuse peamine riskitegur, kusjuures kuni 25 protsenti kõigist dementsuse juhtumitest on tingitud insuldist ja mööduvatest isheemilistest atakidest (TIA) või „mini -insultidest”.

Arvestades, et südame tervis on väga palju seotud aju tervisega ja see, mis on hea südamele, on hea ka ajule, on meie südame eest hoolitsemine ülioluline ka aju kaitsmisel.

2. Metaboolsed häired

2 tüübi diabeet on Alzheimeri riskifaktor – 6-8% kõigist dementsuse juhtumitest. Samuti on riskiteguriks ülekaal. Meie hormoonid on taas kaasatud. Üldiselt mõjuvad naissuguhormoonid soodsalt veresuhkru tasemele, mis omakorda soodustab insuliinitundlikkust. Naiste vananedes kaotab östrogeen oma kontrolli insuliinitaseme hoidmise üle. Selle tulemusena püsib suhkur meie veres kauem kui peaks, lõpuks pakitakse see meie kõhurasva.

3. Muud südame tervisega seotud probleemid

Siia gruppi kuuluvad kõrge vererõhk, kõrge kolesterooli ja triglütseriidide tase. Kuna need kõik tõstavad insuldi riski, siis tõuseb ka risk dementsusele.

4. Ajutrauma

Ajutraumade puhul on häiritud hapniku ja verevool ajju, mis toob kaasa põletiku. Eriti ohtlikud on traumad, millega kaasneb teadvusekaotus. Kuigi ajutraumade sümptomid võivad kaduda kuudega, on juhtumeid, kus mõjud annavad ennast tunda aastaid.

Meeste puhul on ajutraumade oht jäähoki, palliängude platsil, poksimisel, ehitusel. Neid vigastusi on ka rohkem uuritud ja kuna meditsiinile annetatud ajud on reeglina meeste omad, siis on siin taaskord tegemist sellega, et ravi on arendatud vastavalt meeste aju uuringutele.

Tänaseks on teada, et naised on ajutraumade puhul haavatavamad ja nende keha reageerib meeste omast teisiti. Naised saava sportides raskemaid traumasid kui mehed ja naised saavad ajutraumasid lähisuhtevägivalla käigus. Pea ja kaelatraumad on koduse vägivalla puhul levinumad ja kahjuks on ka levinud see, et paljusid taolisi traumasid naised ametlikult registreerima ei lähe.

5. Põletik

Ajus vallandub põletiku, et kaitsta ajukudet asjade eest, mida seal ei tohiks olla, sealhulgas viirused, bakterid, vähirakud ja Alzheimeri naastud. Kui põletiku ülesanne on lõpule viidud, kutsub immuunsüsteem oma nn töötajad tagasi ja kõik rahuneb ning normaliseerub...

Välja arvatud siis, kui seda ei juhtu. Mõnikord ei suuda see põletikuline reaktsioon erinevatel põhjustel end välja lülitada ja tekib krooniline põletik. Erinevalt ägedast põletikust, mis järgneb äkilisele infektsioonile või vigastusele, tekitab krooniline haigus püsivat madala astme põletikku, mis võib pikaajaliselt kaasa aidata paljude haiguste arengule.

Põletikuvastased ravimid on laialdaselt kättesaadavad, kuid andmed nende tõhususe kohta on üsna erinevad, eriti aju tervise osas. Üldiselt ei ole mittesteroidsete põletikuvastaste ravimite (ibuprofeen ja naprokseen) kliinilised uuringud näidanud mingit kasu ja mõnikord isegi halvendanud sümptomeid dementsusega patsientidel.

6. Infektsioonid

Infektsioonid on veel üks põhjus, mis võib esile kutsuda kroonilise põletiku. Vananedes kaotab hematoentsefaal barjääri (vere-aju tõke ehk vere-aju barjäär) osa oma suutlikkusest. Kuna rohkem viirusi ja baktereid suudab barjääri läbida ja ajju jõuda, siis tänasetele andmetele toetudes tundub, et see suudab Alzheimeri tõve progresseerumist kiirendada, võib -olla isegi seda käivitada.

Naised on infektsioonidele vastuvõtlikumad kui mehed.

7. Depressioon

Depressioonist sai Naise tervise postiustes juba räägitud. Mis puutub aju tervist, siis depressiooni sümptomeid seostati kahekordselt suurenenud kerge kognitiivse häire ja dementsuse riskiga hilisemas elus.

Depressiooni raviks on nii teraapiaid kui ka medikamente – tuleb valida endale sobiv.

Hormonaalsed riskid

1. Kilpnäärme haigused

Nagu selgub, esineb naistel kilpnäärmeprobleeme tõenäolisemalt kui meestel. Koguni iga kaheksas naine kogeb neid oma elu jooksul. Kilpnäärmeprobleemid võivad samuti häirida menstruaaltsükleid, põhjustades probleeme raseduse ja menopausi ajal. Samal ajal võib kilpnäärmehaigus põhjustada kognitiivseid probleeme, mis jäljendavad kerge dementsuse sümptomeid.

2. Rasedus ja menopaus

Mida kauem on naise kehas ringlevad östrogeenid ja mida pikem on tema reproduktiivsete eluaastate kestus, seda nooremaks ja tervemaks tema ja ta aju jäävad.

Lõpuks kaasnevad naise reproduktiivse elu kahe kõige olulisema hetkega, raseduse ja menopausiga, tohutud hormonaalsed muutused, millel võib olla ajule sama suur mõju.

Keskkonna ja elustiiliga seotud riskid

Tervislik dieet ja füüsiline aktiivsus mängivad suurt rolli ja sellest tuleb hiljem pikemalt juttu.

Madalam haridus ja vähene rahulolu tööalal  on elustiili tegurid, mis teadaolevalt suurendavad Alzheimeri tõve riski nii naistel kui meestel.

Üks huvitav fakt veel – naistel on Alzheimeri puhul paljudel juhtudel kõrgemad riskid kui meestel. Aga kuidas on meestega? Kas neil on tegureid, mis suurendavad ainult nende riski, samal ajal kui naised jäävad puutumata? On mõnevõrra irooniline, et peamine tegur, mis teadaolevalt suurendab Alzheimeri tõve riski meestel rohkem kui naistel, on . . . naise puudumine nende elus. 😏😎😍 Tundub, et meestel, kes pole kunagi abiellunud või on lesed, on suurem risk haigestuda kui abielus või paarissuhtes olnud meestel võrreldes  vallaliste või lesestunud naistega.

4 peatükis kirjeldab Mosconi üksikasjalikumalt naise suguhormoonide ja aju peent koostööd. Ma siin lähemalt ei peatu.

Kokkuvõtlikult on siin kõik omavahel harmoonilises ühenduses. Naistel on kaks eluetappi, mil puhul see udupeen koostöö süsteem saab häiritud: rasedus ja menopaus ehk mil naise reproduktiivne eluperiood saab läbi.

Aju raseduse ajal

Nagu paljud meist isiklikust kogemusest liiga hästi teavad, pole inimese loomine nullist sugugi väike saavutus. Rasedus kuulutab naise kehas märkimisväärsete muutuste perioodi, sest me muutume sõna otseses mõttes teise inimese "koduks". Kuigi meil on suur rõõm kuulda uut südamelööki ja tunda esimesi jalaliigutusi ja väänlemist meie sees, toimub ka muid asju, mis ei tekita päris sama tasandi rõõmu.

Üks raseduse tunnuseid on meie suguhormoonide tohutu tõus, kus östrogeeni ja progesterooni tase, et valmistada keha ette lapse kandmiseks, on viisteist kuni nelikümmend korda suurem kui   tavapäraselt.

Kõht kasvab, pahkluud paistetavad, seljad valutavad... Naised märgivad sageli, et rasedusel on ääretult suur mõju ka nende ajule.

„Rasedaaju" viitab unustamiste, tähelepanematuse ja vaimse udususe tundele, mis mõnikord kaasneb rasedusega. Kas meie hormoonid võivad meie aju kuidagi kaaperdada?

Alates sünnieelsest arengust kuni noorukieani on nii poiste kui ka tüdrukute aju hõivatud neuronite kasvatamisega lausa valguskiirusel. Imiku ajus on üle 100 miljardi neuroni, mis moodustavad umbes sama palju närvirakke kui Linnuteel tähti. Lapse esimestel aastatel arenevad sünapsid (neuronite vahelised ühendused) plahvatusohtlikult kuni 2 miljonit sekundis. Lapse kasvades visatakse paljud neist sünapsidest siiski ära elimineerimisprotsessi abil, mida nimetatakse „pügamiseks“ (pruning). Varajase noorukiea jooksul laguneb umbes pool algsetest sünapsitest, kui lapse aju muudab end küpsemaks.

Tänu uutele uuringutele teame nüüdseks, et üsna sarnane "ümberkujundamine" toimub ka sügaval raseda aju sees. Uuring, mis viis läbi aju skaneerimise naistel enne ja pärast rasedust, leidis olulisi muudatusi ajupiirkondades, mis on seotud sotsiaalsete signaalide töötlemise ja neile reageerimisega. Tundub, et meie ajud teeksid ruumi uue teabe kogumiseks pärast lapse sündi. Huvitav on see, et need silmatorkavad muutused, mis toimusid veel kaks aastat pärast laste sündi, olid samades ajupiirkondades, mis süttivad meie ekraanidel, kui uued emad vaatavad oma imikute fotosid, ja vastavad otseselt ema kiindumuse astmele.

Need muutused on niivõrd märgatavad, et arvuti algoritm, mis töötas uuringus osalejatega, suutis kergelt rasedate ajupildid eraldada mitterasedate omast.

Arvatakse, et see aju ümberkujundamine on nii öelda seotud küpsemis- ja spetsialiseerumisprotsessiga, mis võimaldab naistel keskenduda ja kohanduda oma lapse vajadustega. Põhimõtteliselt ei tähenda raseduse ajal unustamine või ajuudu tekkimine, et kaotate mõistuse. Teil toimub tegelikult täiesti uus ülesehitamisprotsess! Teie aju on hõivatud uute ruumide ja radade renoveerimisega, mis võimaldab teil veelgi paremini reageerida lugematutele nõudmistele emaduse ajaks. Just toimuva ümberehituse intensiivsus paneb meid märkama muutusi mälu ja tähelepanu osas. Toimumas on mitte just väike ime.

Lisa Mosconi raamatust "XX Brain"