Kuna sattusin Felice Jacka vaimse tervise uuringust lugedes Hal
Herzogi lehele, siis teen siinkohal vahelepõike kahe artikli juurde, mis
puudutab taimsete toitujate vaimset tervist.
Ühes eelmises postituses märkisin ära Lääne Carolina psühholoogiaprofessori Hal
Herzogi artikli, kus ta analüüsib kuivõrd tõsiselt tasub võtta väidet, et liha
menüüst eemaldades on vaimse tervisega lood halvad. Spoiler: mitte eriti tõsiselt aga...
Hal Herzog |
Herzog
on rohkem kui kaks aastakümmet uurinud meie ja teiste liikidega suhtlemise
keerulist psühholoogiat. Teda huvitab eriti see, kuidas inimesed reaalsete
eetiliste dilemmadega toime tulevad, ning ta on uurinud loomaaktiviste, kukevõistlustel
osalejaid, loomauurijaid ja tsirkuseloomade koolitajaid. Auhinnatud õppejõu ja
teadlasena on ta kirjutanud palju artikleid erinevatesse väljaannetesse.
Herzogi blogist leiab ülevaateid tema uuringutest
sellistel teemadel „kas lemmikloomad aitavad vähendada depressiooni“, „kas elu
koos lemmikloomadega viib enesetapu kavatsusi vähemaks“, lemmikloomade
psühholoogiast jpm.
Esimene
artikkel „Eating Disorders: The Dark Side of Vegetarianism? Is the Skinny
Bitch Diet dangerous?“
Herzog märgib, et ta küll ei tea, kas Rory Freedman ja Kim Barnouin on bitch´id, aga nende raamatu kaanefoto järgi otsustades on nad kõhnad. Rory (endine modell) ja Kim (modelliagent) on raamatu „Skinny Bitch“ autorid – "mõttetuse vaba juhend nutikatele tüdrukutele, kes soovivad lõpetada jama söömise ja hakata vapustav välja nägema!"
Nende
reegel number üks: lõpetage liha söömine.
Köögiviljade söömise soovitamine raamatus on muidugi mõistlik nõuanne. Herzogi arvates on loomade mittesöömise väited moraalsetel, keskkonna- ja tervislikel põhjustel tugevad.
Kuid üks naine,
nimega Staci Giani pani ta mõtlema, kas lihast loobumisel on mõnikord ka varjukülg. Staci on umbes
kolmekümneaastane endine taimetoitlane, kes elab ökokogukonnas Asheville'ist lõuna
pool ja keda Herzog intervjueeris oma uue raamatu "Some We Love, Some We
Hate, Some We Eat: Why It Is So Hard To Think Straight About Animals.“ (Osasid
me armastame, osasid vihkame, osasid sööme: miks on nii raske loomadest
ühtmoodi mõelda) jaoks.
Enda kogemustele tagasi vaadates arvab
Stacy, et mõne naise jaoks pole lihast loobumine niivõrd eetika küsimus, kuivõrd poliitiliselt vastuvõetav
äärmusliku kaalujälgimise vorm.
See, mida ta ütles, pani Herzogi mõtlema,
kuna ta teab paljusid pikaajalisi taimetoitlasi ja kuigi ise sööb liha, on ta
alati pidanud nende elustiili imetlusväärseks.
Mida
räägivad uuringud taimetoitluse ja söömishäirete kohta?
Siin lühike kokkuvõte sellest, mida Herzog
uuringutest leidis:
- Naissoost taimetoitlastest üliõpilased
tunnevad lihasööjatest tõenäolisemalt pärast söömist süütunnet, on rohkem
kõhnad ja kasutavad kaalu langetamiseks lahtisteid, ekstreemset treeningut ja
oksendamist.
-Teismelised ja täiskasvanud
taimetoitlased on omnivooridest neli korda tõenäolisemalt emotsionaalsed sööjad
(söömissööstud).
-Nii Türgi kui Austraalia
taimetoitlastest noorukid on oma välimuse pärast rohkem mures ja söövad
äärmuslikumalt kui lihasööjad.
-Soome taimetoitlastel on kõrgem
depressiooni tase ja madalam enesehinnang kui mittetaimetoitlastel.
-Liha vältivad kolledži üliõpilased on
oma kaalu ja toitumise pärast sagedamini kinnisidee küüsis kui lihasööjad.
Samuti kalduvad nad rohkem nõustuma väitega: "Kui mulle antakse võimalus
kaotada kõik oma toitumisvajadused ohutult ja odavalt tablettide võtmisega,
siis ma teeksin seda."
Järgmisel päeval mainis Herzog oma
avastust kolleegile Candice
Boan-Lenzole, psühholoogile, kes pole viisteist aastat liha söönud. Kas ta
teadis, et taimetoitlastel on suurem risk söömishäirete tekkeks?
"Oh jaa," ütleb ta. "Ma
räägin sellest igal semestril oma magistrantidele."
"Mida nad ütlevad?" küsis Herzog
"Nad ei usu mind," ütleb ta.
Humane Research Councili andmetel on
naissoost taimetoitlasi kaks korda rohkem kui mehi. Mitu aastat tagasi vaatas
Herzog läbi teaduskirjanduse sooerinevuste kohta loomade kohtlemisel. Te ei
imesta, kui avastate, et reeglina on naised
loomade kannatuste pärast rohkem mures kui mehed. Herzog on kindel, et enamik naissoost taimetoitlasi loobub
lihast murest loomade ja keskkonna pärast, mitte patoloogilisest soovist
kaalust alla võtta. Siiski ei saa eitada, et lihast vältimist võib seostada
söömisprobleemidega, eriti naistel. (Rory ja Kim vihjavad isegi raamatus Skinny
Bitch dieedi ohtudele, öeldes lugejatele: "Ärge olge enam paks siga... Aga
ärge ka meie pärst anorektikuks saage.") Fakt on see, et naised on
palju vastuvõtlikumad söömishäiretele
kui mehed. Ühes hiljutises uuringus teatati, et anorexia nervosa puhul on
naiste ja meeste suhe 9:1 ja bulimia nervosa puhul 30:1.
Skinny Bitch dieediraamat küsib lugejatelt: "Kas olete tüdinenud, et olete paks?" Kui vastus on jaatav – mis on sageli teismeliste tüdrukute ja noorte naiste seas –, on neil vastus: lõpetage loomade söömine!" Mõne naise jaoks (me ei tea, kui paljude) on see halb nõuanne. Söömishäired on tõsine probleem - anoreksia, buliimia ja liigsöömine tabab kaheksat miljonit ameeriklast aastas. Anoreksia on psühhiaatrilistest häiretest kõige ohtlikumate hulgas - 5–10 protsendiliste surmajuhtumite arvuga.
Söömishäirete ja taimetoitluse vahelise
seose kohta on vaja rohkem uurida. Herzog ise on aga endiselt veendunud, et
enamiku inimeste jaoks on taimne toitumine hea alternatiiv loomade söömisele.
Kuid talle on selge ka see, et raamatu „Skinny Bitch“ väide, et taimetoitlus =
terve = kõhn, on parimal juhul ülelihtsustatud ja mõnikord lausa vale.
Teises artiklis „How
Scary Are the Mental Health Risks of Vegetarianism?“ kirjutab Herzog, et hiljuti
köitis tema tähelepanu ajakirja Women’s Health pealkiri: "Lihast loobujaid
ootavad hirmutavad vaimse tervise riskid." Pealkirjast jäi kõlama, et
peekoni ja ribi asendamine oma tofu ja seitaniga teeb teid vaimselt haigeks.
Herzog pole kunagi arvanud, et lihast loobumine põhjustaks emotsionaalseid probleeme, mistõttu otsustas vaadata peamist uuringut, millele niasteajakiri viitas. See, mida ta leids, illustreerib hästi seda, miks te ei peaks oma teadusuudiseid hankima toretsevate pealkirjade seast.
Väide, et köögiviljade söömine võib hulluks ajada, põhines 2012. aasta uuringul, mis ilmus ajakirjas International Journal of Behavioral Nutrition and Physical Activity. (Siin on tegelik artikkel.) Saksa psühholoogi Johannes Michalaki juhitud uurimisrühm analüüsis uuesti 2002. aasta epidemioloogilise uuringu andmeid, milles uuriti suure juhuslikult valitud saksa täiskasvanute valimi füüsilist ja vaimset tervist (siin).
Mõned uuringud on seostanud taimetoitlust halva vaimse tervisega (nt siin) ja ühes uuringus leiti, et taimetoitlastel oli psühholoogiliselt parem olukord kui lihasööjatel (siin). Kuid kõigil neil uuringutel oli metodoloogilisi probleeme. Saksa uuring vältis varasemate uuringute kõige levinumaid vigu. Esiteks hõlmas see enam kui 4000 inimesest koosnevat esinduslikku valimit, mis hõlmas laias vanuses (18–65). Teiseks põhinesid vaimse tervise diagnoosid standardiseeritud kliinilistel intervjuudel, milles hinnati psühhiaatriliste probleemide kategooriaid. Nende hulka kuulusid depressiivsed häired, ärevushäired, söömishäired ja somatoformsed häired (vaimuhaigused, mis põhjustavad kehasümptomeid, nagu valu, hüpohondria ja seedetrakti kaebused). Kolmandaks uurisid teadlased psühhiaatriliste sümptomite esinemissagedust kolmel ajavahemikul – eelmisel kuul, eelmisel aastal ja katsealuste eluea jooksul. Lõpuks küsiti kõigilt katsealustelt, millises vanuses algasid vaimse või füüsilise tervise probleemid ja kui nad olid taimetoitlased, siis millal nad olid otsustanud liha mitte süüa.
Uuringus osales 4181 katsealust. Ootuspäraselt oli väike vähemus (1,3%) "ranged taimetoitlased" ja veel 4,5% olid "domineerivalt taimse toiduga taimetoitlased". (Herzog nimetab neid pooltaimetoitlasteks). Taimetoitlased erinesid lihasööjatest mitmes mõttes. Tõenäoliselt olid nad naised, vallalised, nooremad, linnakodanikud ja kõrgelt haritud. Kõik need demograafilised tegurid on seotud nii liha vältimisega kui ka psüühikahäirete levimusega. Naised on näiteks meestest tõenäolisemalt taimetoitlased, samuti kannatavad naised rohkem ärevushäirete all. Teadlased olid aga huvitatud taimetoitlaste vaimsete haiguste hindamisest, sõltumata sellistest teguritest nagu sugu, haridus ja perekonnaseis. Seega kontrollisid nad demograafilisi tegureid, valides 244 mittetaimetoitlasest koosneva alamvalimi, mis vastas täpselt uuringus osalenud 244 taimetoitlase ja ülekaaluka taimetoitlase demograafilisele profiilile.
Hea uudis on siis see, et enamik taimetoitlasi ja pooltaimetoitlasi
ei kannatanud ühtegi neljast vaimuhaiguste kategooria all.
Halb uudis on see, et osad taimetoitlased ja pooltaimetoitlased kannatasid kõigi nelja vaimuhaiguste kategooria all tõenäolisemalt kui mittetaimetoitlased. (Vaata graafikut.) Näiteks esines taimetoitlastel võrreldes mittetaimetoitlastega kaks korda suurema tõenäosusega ärevushäireid ja viis korda tõenäolisemalt söömishäireid. Vaimsete haiguste esinemissagedus pooltaimetoitlaste seas langes üldiselt taimetoitlaste ja mittetaimetoitlaste vahele.
Probleem: põhjus või tagajärg
Teadlased leidsid tihedaid seoseid taimetoitluse ja psühhiaatriliste haiguste vahel. Kuid kas see toetab naiste terviseajakirja pealkirja väidet – lihast loobumine PÕHJUSTAB vaimuhaigusi? Üldse mitte. Teadlased tõid välja kolm võimalikku seletust toitumise ja vaimsete häirete vahelise seose kohta.
Hüpotees
1: Taimetoitlaste dieedid võivad ajukeemiat mõjutades mõjutada vaimset
tervist.
Hüpotees 2: Psühholoogilised tegurid, nagu isiksuseomadused - mõned inimesed on valmimad valima taimetoitlase elustiili ja vastuvõtlikumad vaimse tervise probleemidele.
Hüpotees 3: Lihast loobumise otsuse on mõnel juhul põhjustanud psüühikahäire, näiteks hüpohondria (Hüpohondria on vaimne häire, mille all kannatavad inimesed ilmutavad ülemäärast ja põhjendamatut muret oma tervisliku seisundi pärast).
Teadlastel õnnestus kontrollida 1.
hüpoteesi paikapidavust – nad tegid seda, uurides, kumb oli enne – kas lihast
loobumine või psühhiaatriliste probleemide ilmnemine. Põhjused peavad eelnema
nende tagajärgedele. Seega, kui hüpotees 1 on tõsi, siis taimetoitlaste
vaimuhaigused ilmneksid tavaliselt pärast seda, kui katsealused on lõpetanud liha
söömise. See aga nii ei olnud.
Nagu see graafik näitab, eelnesid psühhiaatrilise diagnoosiga taimetoitlaste ja pooltaimetoitlaste psühholoogilised probleemid üldiselt toitumise muutmisele. (Erandiks olid vaid söömishäired.) Ühesõnaga, naisteajakirja pealkiri oli vale. Tõepoolest, teadlased jõudsid järeldusele, et on vähe tõendeid selle kohta, et taimetoitlus põhjustaks vaimse tervise probleeme.
Herzog märgib, et tema tõepoolest jätaks
ostmata Women’s Health Magazine’i pealkirja, mis hõiskab, et köögiviljade
söömine põhjustab vaimuhaigusi. Ja ta paneb südamele, et ärge uskuge kõiki
suuri trükitud pealkirju ja olge eriti
ettevaatlik tervisealaste väidete suhtes, mis algavad sõnadega "Teadlased
leidsid seose..."
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar