Felic Jacka kirjutab oma raamatus "Brain Changer" veel piimatoodetest ja puudutab A1 ja A2 piima. Lähemalt allpool.
Kas piimatooted on meile head?
Riiklikud
toitumissoovitused ütlevad, et teatud arv portsjone piimatooteid annavad terve
rea terviseeeliseid. Need soovitused põhinevad uurimistulemustel, kuid on
oluline märkida, et mõned neist tõenditest on üsna vastuolulised. Näiteks kuigi
piimatoite soovitatakse nende kaltsiumisisalduse põhjal osteoporoosi
ennetamiseks, seostavad mõned uuringud suurenenud piimatarbimist suurema
luumurdude riskiga. See ei ole ainus tervisenäitaja, millel on piimatoitude
osas vastuolulised tulemused: Jacka leidis oma suures GOS-i kohortuuringus, et
naistel, kes jõid päevas klaasi piima (või selle ekvivalenti) või rohkem, oli
suurem risk kliinilise depressiooni tekkeks, kuid seda ainult menopausi
ületanud naistel. Noorematel naistel ei
olnud piimatoodete tarbimise ja vaimse tervise vahel seost. Seevastu ühes
teises uuringus vanemate jaapanlastega leiti, et madala rasvasisaldusega (kuid
mitte täisrasvaste) piimatoodete tarbimine oli seotud depressioonisümptomite
väiksema tasemega. Põhimõtteliselt ei
ole uuringud aga leidnud seost piimatoodete ja depressiooni vahel või kui,
siis ebajärjekindlaid ja vastuolulisi suhteid. Neid vastuolulisi leide võivad
seletada mitmed piimatoidu aspektid, eriti seoses vaimse tervisega. Esiteks,
täis (küllastunud) rasvasisaldusega piimatoite on mõnes uuringus seostatud
halvema kognitsiooni ja kognitiivse langusega ning, nagu on juba arutatud, on
kõrge küllastunud rasvade tarbimine seotud mitmete negatiivsete mõjudega ajule
ja sooltele. Teisest küljest jõuti hiljutises süstemaatilises ülevaates
järeldusele, et piimatooted võivad vähendada kognitiivsete funktsioonide
languse riski, aidates kaasa kaalulangusele, parandades glükoosisisalduse
regulatsiooni ning vähendades põletikku ja vererõhku. Piimatooted suurendavad
insuliinitaolist kasvufaktorit-1, mida on seostatud ka depressiooniga, ja
piimatooted on ka D-galaktoosi peamine allikas, mis tekitab organismis oksüdatiivset
stressi. Nagu on arutatud, näib oksüdatiivne stress olevat nii vaimse tervise
probleemide põhjus kui ka tagajärg. Piimatoodetes sisalduv vadak annab aga
tsüsteiini, mis on oluline aju peamise loodusliku antioksüdandi glutatiooni
tootmiseks. Piimatooted pakuvad ka trüptofaani, mis on serotoniini tootmise
eelkäija. Seega on piimatoodete aspektidel nii potentsiaalsed terviseriskid kui ka eelised, mis võivad seletada
vastuolulisi uurimistulemusi.
A1 ja A2 piim
Kuidas
see lugu kõik algas:
A2-piim
on üks huvitavamaid täiendusi üha laienevale piimatoodete sortimendile, kuid
selle kasulikkuse taga olev teadus on pisut hägune.
A1 ja A2 on lehmapiimas leiduvad spetsiifilised
valgud (beetakaseiin), ja olenevalt
veisetõust esineb neid piimas erinevates vahekordades.
Algne väide A1 piima kohta oli, et see
võib põhjustada haigusi alates autismist ja skisofreeniast kuni I tüüpi
diabeedi ja südamehaigusteni. Suur paha oligi leitud!
Selle väite aluseks oli see, et A1
beetakseiin laguneb kahjustavaks peptiidiks (väiksem aminohapete ahel), mida
nimetatakse beeta-kasomorfiiniks või
BCM-7-ks.
See
ärritav peptiid: BCM-7
Nii A1 kui ka A2 on kaseiiniperekonna
valgud, mis moodustavad ligikaudu ühe kolmandiku kõigist inimpiimas leiduvatest
valkudest, kuid umbes 80 protsenti
lehmapiima valkudest.
Need kaks valku on peaaegu identsed - kumbki
neist sisaldab 209 aminohapet, mis
on mis tahes vajamineva valgu ehitusplokid.
Ainus erinevus A1 ja A2 vahel on
erinevus ahela 67. aminohappes. Selles asendis on A1-l aminohape
histidiin, samas kui A2-l on aminohape
proliin.
A1-piima oletatava probleemi kogu alus on
selle tüütu histidiini aminohape positsioonis 67. See üks aminohappe muutus tähendab,
et kui A1 valk laguneb, võib see luua peptiidi BCM-7.
BCM-7 on seotud opiaatide perekonnaga ja
sellel on otse verre süstimisel
loomadele lai valik mõjusid.
Näiteks rottidel on sel valuvaigistav
toime või see võib õppimist kiirendada. Lisaks teame, et peptiididel võib olla
inimkehale igasugune mõju. Need võivad mõjutada teie vererõhku, immuunsüsteemi
ja vere hüübimist. Peptiidid võivad olla oma toimelt üsna laiaulatuslikud ja
võimsad.
On näidatud, et BCM-7-l on väike mõju
loomade soolestiku liikumisele ja põletikele, kuid seda ei ole inimestel
veenvalt tõestatud.
Ma samas tõesti ei tea, miks
sünteesitakse toiduainest välja üks
tuhandetest kemikaalidest ja hakatakse siis seda suures koguses loomale
süstima. Kas on üldse ainet, mis ei mõjuks loomale halvasti, kui talle seda
süstitakse suures koguses.
Ja kas polnud aastaid tagasi teemaks kunagiste ja praeguste lehmade piima oomega3 ja 6 suhe. Vanasti, kui rohi oli rohelisem oli seal rohkem oomega 3 - mis on nii imeliselt tervislik ja nüüd oomega 6 võidutseb - mis on nii hirmus kahjulik. Tegelikult ei ole oomega 6 nii hirmus kahjulik - liiga palju oomega 6 pole hea. Ja seda ometi ei maksa loota, et kui ämbriga oomega 3 võtta, siis oleks kõik korras. Ja et kui meil õnnestuks seda piima kuidagi muuta - vanasti oli ju kõik nii tore...
Ma olen muidugi oma 5 lapsele kõigile lugenud ohtralt muinasjutte aga see muistend, et kui ainult ... kus me siis oleks terved ja kõik oleks hästi ... meil poleks haigusi ja elu oleks lill.
Muidugi müts maha nende ees, kes iga sellise turundustoote väljatulekul ikka ja jälle uuringuid teevad. Ma ise üdini skeptiline "imepiima - mis ravib südamehaigusi, autismi ja diabeeti" puhul. Kuidas me jätkuvalt loodame, et selline toode võib olemas olla ja kuidas see võimalus, et äkki me ikka saaksime piima endale rohkem sisse kallata - kui vaid mingi "viga" või "pahade töösturite kuri plaan" saaks eemaldatud.
Lepi sellega, et see pole võimalik.
A2
võidukäik
Aastal 2000 asutati korporatsioon a2, et
turustada A2 valguga piima (kolmandiku võrra kõrgema hinnaga). Neil oli patent A2 piima tootvate veiste
identifitseerimise geneetilisele meetodile. See geneetiline testimine muudab A2
piima kallimaks.
2002. aastal algatas korporatsioon a2
High Court hagi Uus-Meremaa suure piimakooperatiivi vastu, süüdistades seda A1
piima võimalike kahjulike mõjude varjamises. Korporatsioon a2 esitas Austraalia
Uus-Meremaa toidustandardite (FSANZ) reguleerivale asutusele avalduse, et need terviseohu hoiatused lisataks tema A1
piimakonkurentide kõikidele anumatele. Äärmiselt kaval turundusstrateegia.
Inimesed kardavad paaniliselt kaupu, mille pakendil on taoline hoiatus.
2005. aastal viis sõltumatu teadlane
Stewart Truswell läbi A1 ja A2 valkude põhjaliku uurimise. Professor
Truswell leidis, et puuduvad veenvad või üleüldse tõendid selle kohta, et
lehmapiimas sisalduv A1 beeta-kaseiini valk on I tüüpi diabeeti või
südamehaigusi põhjustav tegur.
Ta märkis, et tõendid A1-beeta-kaseiini
valkude kohta piimas, mis põhjustavad autismi ja skisofreeniat, on veelgi "spekulatiivsemad" kui I tüüpi diabeedi ja südamehaiguste puhul.
2009. aastal avaldas Euroopa
Toiduohutusamet veelgi põhjalikuma
107-leheküljelise teadusliku ülevaate, milles nulliti tervistkahjustavad
väited.
2009. aastal jõudis FSANZ järeldusele, et
A1 ja A2 piima vahel ei ole vaja vahet teha.
Uus-Meremaal, kus asutati korporatsioon
a2, seisab valitsuse toiduohutuse kokkuvõttes piima A1 ja A2 kohta: "Enne
kui saab kindlalt väita, et piima A1/A2 koostis on A1/A2, on vaja täiendavaid
uuringuid, eriti inimuuringuid."
Tuleb arvestada, et A1 ja A2 pole ainsad variandid beetakaseiini puhul. Ja kes teab, äkki on A3 veel parem 😏? Või beetalaktoglobuliin A vs B jms?
2020 ei ole jätkuvalt A2 piimast midagi erilist välja võlunud, piimatööstuse uuringud ikka pingutavad
Ebamugavustunne
soolestikus? Tänapäeval propageeritakse A2 piima kui alternatiivi
inimestele, kes kogevad pärast piima joomist kõhuvalu. Kuid eksperdid
ütlevad, et vastavasisulised uuringud on väikesed ja ebapiisavad minigite
järelduste tegemiseks. Reeglina põghjustab kõhuprobleeme laktoositalumatus st
uuringutest ei ole selge, kas ebamugavustunne osadel on laktoosist või
millestki muust.
Iseenesest, kui halb libauudis on juba
liikvele läinud, siis ta liikvele ka jääb ja teeb iga natukese aja tagant comebacki, külvates ärevust järjest
rohkemate kergeusklike seas. Notseebo efekti arvestades võib nii mõnigi kogeda
halba enesetunnet ainuüksi sellest lugedes.
Kui piim tekitab seedimises ebamugavust,
on parem see asendada praegu rikkalikus valikus olevate taimsete
piimatoodetega, mitte otsida imepiima.
Jacka kirjutab, et tal on raamatu
kirjutamise ajal pooleli uuring vaimse tervise ja A2 piima seostest. Kuid ma
otsisin seda Deakini Ülikooli lehelt, kus tema uuringud kirjas ja seda
konkreetselt ei leidnud. Mis tähendab, et kas see kestab või on katkestatud.
Küll ma leidsin Deakini Ülikooli Jacka uuringute nimekirjast seedeprobleemide
ja A2 piima uurimuse. Kuid seda on esiteks rahastanud A2 piima tootja ja
teiseks ei olnud sel uuringul mingit märgatavat tulemust.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar